[EVS] Eesti-vene sõnaraamat

äratus s <äratus äratuse äratus[t äratus[se, äratus[te äratus/i 11>
1. unest
пробуждение [ото сна],
подъём <подъёма sgt м>,
побудка <побудки sgt ж> kõnek
äratus on kell kuus подъём в шесть часов
olime juba enne äratust üleval мы встали ~ проснулись ~ бодрствовали ещё до подъёма
sarved puhusid äratust рога трубили подъём
pani äratuseks kella helisema он поставил ~ завёл будильник
2. rahvus- v usulise tunde kohta
пробуждение <пробуждения sgt с> к чему
■ vaimne tõuge ja virgutus
побуждение <побуждения sgt с> чего, к чему
rahvuslik äratus национальное пробуждение