[EVS] Eesti-vene sõnaraamat

otse+joon s <+j'oon joone j'oon[t j'oon[de, joon[te j'oon[i 13>
sirgjoon; otsesuund
прямая <прямой ж>
oleme otsejoonest ~ otsejoonelt kõrvale kaldunud мы отклонились от прямого направления ~ от прямой

suunaline adj ‹hrl liitsõna järelosa› <suunaline suunalise suunalis[t suunalis[se, suunalis[te suunalis/i 12>
teatud suunas paiknev v kulgev, teatud suunaga
-направленный <-направленная, -направленное>,
направления <род. ед.ч.>,
[какого] направления
erisuunaline разнонаправленный
horisontaalsuunaline горизонтальный
pikisuunaline продольный / долевой / продольного ~ долевого направления
püstsuunaline ~ vertikaalsuunaline вертикальный / прямой / вертикального ~ прямого направления
loode-kagu suunalised voored друмлины, [вытянутые в направлении] с северо-запада на юго-восток