[EVS] Eesti-vene sõnaraamat

rüütel s <r'üütel r'üütli r'üütli[t -, r'üütli[te r'üütle[id 2>
1. aj ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas; vaimuliku ordu liige
рыцарь <рыцаря м>
ordurüütel [орденский] рыцарь / военный член ордена
priiuserüütel рыцарь свободы
rändrüütel странствующий рыцарь
raudrüütel ~ raudrüüs rüütel рыцарь в железных латах
teaduse rüütel рыцарь науки piltl
Saksa rüütlite sissetung вторжение германских крестоносцев
kurva kuju rüütel Рыцарь печального образа
2. aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal; seda kandev isik
шевалье <нескл. м>,
рыцарь <рыцаря м>
noor aadlik löödi rüütliks молодого дворянина посвятили в рыцари ~ возвели в рыцарское достоинство van
3. piltl daamide vastu aupaklik mees
рыцарь <рыцаря м> kõrgst,
джентльмен <джентльмена м> piltl,
кавалер <кавалера м> kõnek
■ austaja
поклонник <поклонника м>,
обожатель <обожателя м> kõnek, nlj,
вздыхатель <вздыхателя м> kõnek, nlj
leidub veel tõelisi rüütleid ещё есть ~ найдутся настоящие рыцари ~ джентльмены