[HAR] Haridussõnastik

keelepuue ● ajukoores kõnepiirkondade kahjustusega seotud puue, mis ilmneb eelkõige puudustena sõna- ja vormikasutuses ning teksti mõistmises ja loomes, s.o keelevahendite omandamises ja kasutamises Vt ka kõnepuue, suhtluspuue, alakõne, alaalia, afaasia
ingl language disability
sks Sprachbehinderung f
sm kielihäiriö
vn kaudtõlge нарушения как в адекватном восприятии и понимании текста, так и в пользовании словами