[HMS] Hiiu sõnaraamat

aas1 <aasi, `aasi> priit (purjekal) ▪ ae aas `teise `parda, tuul on teina aja priit teise pardasse, tuul on pöördunud Emm

(h)allik <(h)alliga, (h)alligad> sinikas (mari) ▪ söime köhud halligĭd täis Phl

(h)aruma <(h)aruda, (h)arub> (üles) hargnema ▪ see asi akkab aruma, akkab tulema `välja see asi hakkab hargnema, hakkab välja tulema Emm; suka sεεr `ollĭ üles arun Phl

ass <assi, `assi> (vankri) telg ▪ assid on nii `äästi ää määrit Rei

ass|pakk <|paku, |pakku> (vankri) teljepakk

asunik <asuniku ~ asunigu, asunikku>
1. uudistalupidaja ▪ nee aa sii keik asunĭkŭ kohad need on siin kõik asunikutalud Phl
2. (väike) viinapudel ▪ `pistĭs asunikŭ `taskŭ Phl

igavene <igavese, igavest>
1. alaline, lõpmatu ▪ mis sii maa pεεl igavĕnĕ aa? Phl; see on taal see igavĕnĕ jöru see on tema alaline joru Phl
2. tohutu (rõhutamiseks) ▪ rebase saba on igavene tore Käi

(h)iiu|`ranti teatud õmblusega (jalats) ▪ iiu`rantĭ kiŋŋad, nee käisid ikka kouem veel kui tikkudega tehet kiŋŋad Rei

(h)ila1 <(h)ila, (h)ila> (veniv) sülg ▪ venib kut ärja ila (aeglase inimese kohta) Emm; keik rünnaesisĕ hilagă kokkŭ `mεεrin kogu rinnaesise süljega kokku määrinud Phl

`ilma
1. (millestki) ilma ▪ kui sa ta `ilma `jätsid Käi; pole nee `ilma oln `ühtid Phl; mis`moodi ta siiss `ilmă rahată `sennă saab Phl
2. tasuta ▪ ega sa sii elus `ühtĕgĭd `asjă `ilmă äi saa Phl

`(h)irri pidama <pidada, peab ~ piab> (parastavalt) kõrvalt vaatama, muigama ▪ pole ta midad `ütlĕn, pidan ainuld `irrĭ ei ta öelnud midagi, muianud ainult Phl

ise|`leiba omaette leibkonda (moodustama) ▪ ta jähi `varssĭ ise`leibă ta jäi varsti omaette leibkonnaks Phl

`jooksja <`jooksja, `jooksjad>, jooksi <jooksi, jooksid> jooksva (haigus) ▪ se va `lendav `jooksja, käib ühest kohast `teisi Emm; nii `kangĕ jooksi `jalktĕ sees, et äi saa mittĕ `liikŭmă ka Phl. Vt ka rogi

joom2 <joomi, `joomi>
1. piklik liivamadalik rannavees ▪ sii ranna `εεrĕs neid joomi `kohtăsĭ on Phl
2. (leetselgadevaheline) sügavam koht meres ▪ pogerdata joomikohad `sisse, et laevad läbi saavad süvendatakse liin sisse, et laevad läbi saaksid Emm

joosedama <jooseta, joosedab>
1. joosta (või käia) laskma ▪ joosedas `poissi naa‿t sant `vaata pani poisi jooksma, nii et paha vaadata Emm
2. jahvatama (veskil) ▪ käis `Kärdĕl joosedămăs käis Kärdlas veskil Rei

jung <jungi ~ juŋŋi ~ juŋŋa, `jungi ~ `junga>
1. (puust) kaevuämber ▪ kaju jung, `ämber, kinnega saaks kajust vett `toodud kaevuämber, millega kaevust vett tuuakse Emm; kas senne juŋŋa äärest voib `juua? Rei. Vt ka raand, rakk1, `ämber
2. kaevuvinn ▪ kaju jung oli, kui `lahtised kajud olid Käi. Vt ka kaju|kook

jupi|`meeter <|`meetri, |`meeterd> ruumimeeter (lõhkumata) küttepuid ▪ pole tal `talvĕks puid ka, üks jupi`meetĕr on `rεεstă all tal ei ole talveks puidki, üks ruumimeeter lõhkumata pakke on räästa all Phl. Vt ka tihu

kajaka|kubjas <|`kupja, |kubjast> änn (lind)

kambastama <kambasta, kambastab>
1. (jalaga) lööma, tonksama ▪ `veisel sant mood, nii kui `lüpsma akad, kohe kambastab Käi
2. komistama ▪ kambastăs ukse all Phl

kana|kell <|kella, |`kella> kellukas (taim) ▪ kanakellad `seisvad `vaasis kauem kui kukekellad Rei

kana|viga <|via, |viga> kanapimedus (nägemispuue) ▪ kana viga `öödakse olad, kenel silmad `vilkuvad Käi

kapi <kapi, kapid> kapp (mööbliese) ▪ meidel on söömakapi ja `riidekapi meil on söögikapp ja riidekapp Rei

karbus <karbuse, karbust> kapuutsi moodi talvemüts (naistel); karvamüts ▪ mustkuub `selgas, karbus pεεs Phl. Vt ka (h)att

kargutama <karguta, kargutab>, kargudama <karguta, kargudab> (ringi) jooksma, kihutama; ära ajama ▪ koerad kargutăst nee öuest `väljă Phl

karp1 <karba, `karpa>
1. (paks) puukoor ▪ tohi on `ümber kut nahk ja sene all on karp Käi. Vt ka korp2 (1), käba (1), rääst
2. korbatanud nahk ▪ kui aav saab `terveks, karba kord tuleb `pεεle Käi. Vt ka korp2 (2)

`karpima <`karpida, karbib> koorima (puud) ▪ `palkisi `karpima palke koorima Rei

kasu1 <kasvu, `kasvu> võrse, kasv (puul) ▪ `noorĭ männa `kasvŭsĭ keededĭ Phl

katkestama <katkesta, katkestab> (jõudu) pingutama, pingutamisega liiga tegema ▪ katkestas ennast kivi`töstmaga εε tegi endale kivitõstmisega liiga Emm

kehvastama <kehvasta, kehvastab> (luisuga) teritama ▪ kehvastab kervest Rei. Vt ka `luiskama (1)

kergitama <kergita, kergitab>, kergidama <kergita, kergidab>
1. (pisut) tõstma ▪ kergită ennast natunĕ, et ma oma mütsi kättĕ saa Phl
2. kaarutama ▪ kui väga paks ein oli, siis sai kergidăt Käi

kibu <kibu, kibu> väike kapp (puunõu) ▪ pisine kibu, mikega viseda souna kividele väike kapp, millega leili visatakse Emm; piim kibu `sisse Rei. Vt ka kapp, käsik

kiil1 <kiili, `kiili> kiin (putukas) ▪ see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistab Emm

kippuma1 <kippuda, kipub> (kuhugi) tikkuma ▪ joud kipub napiks `jεεma Emm; akad juba elu kallal kippuma hakkad juba elu kallale kippuma Käi; kass kippŭs vägisĕ laua `pεεlĕ Phl

`kirmama <kirmata, `kirmab> (altkulmu) põrnitsema ▪ mi‿sa sεεl `kirmad Käi

klidrama <klidrada, klidrab> sodima, kokku määrima (millegagi) ▪ klidrasime pεεva `otsa soue sees Emm. Vt ka `plännima, `pläntima (2), prägama

klodi|jalg <|jala, |`jalga> hüljes (eufemism). Vrd klodima

kloov2 <kloova, `kloova> (hülge) loib ▪ kui `ülgejääl `käidi, siis `panti nöör `kloovade tagand läbi ja `tulti nenda`moodi lohistes hülgepüügil pandi nöör loibade tagant läbi ja tuldi niimoodi lohistades Rei

koi2 <koi, koid> magamisase (laevas) ▪ ronis oma `koisĕ Phl

koiku <koiku, koikud> (kehv) magamisase ▪ sεεl koikus `ollĭ üks va ölekott Phl

kola <kola, kola>, koli <koli, koli>, kolu3 <kolu, kolu> kraam, (vanad) asjad ▪ keik kohad suurd kola täis Emm; korista see koli siit ühekorra εε Phl; nii `paljŭ kolu, `kambrĭ uks äi lεhe ka änam `lahtĭ Phl. Vt ka ränk (1), trään

`koondama <`koonda, `koondab> kahandama (kudumisel) ▪ näida, mis`moodĭ see `koondămĭnĕ käib Phl

krapp <krapi, krappi> (puust) karjakell ▪ härjal ja lehmal `olled ikka krapid, hobustel `ollid kellad Phl

kriiska <kriiska, kriiskad>, `kriiska <`kriiska, `kriiskad>, kriska <kriska, kriskad> pelt (lõõrikaas) ▪ `kriiskasi on ikka kaks, üks alumine, teina `pεεlmine Emm

`kriuma <`kriuda, kriub> kinni siduma, mässima, (millegi) ümber pingutama ▪ toigas `ollĭ `sennĕ `traadigă `kinnĭ kriut Phl. Vt ka `kritsima

kräss4 <krässi, `krässi> kangapoom (kangaspuudel) ▪ `kanga kräss on, kus kujut kangas `pεεle lεheb Emm. Vt ka kräss|puu, kräss|völlas

kräss5 <krässi, `krässi> (veniv) tross ▪ pukseerotsad `tehta krässist pukseerimistrossid tehakse krässist Emm

kräss|puu <|puu, |puud> kangapoom (kangaspuudel). Vt ka kräss4, kräss|völlas

kräss|völlas <|`völla, |völlast> kangapoom (kangaspuudel) ▪ kräss`völla `külges on roud `ambad Rei. Vt ka kräss4, kräss|puu

kure|kell <|kella, |`kella> kellukas (lill)

kurruske <kurruske, kurrusked> lõngaviga (keerd) ▪ löŋŋal kurrusked pεεl Phl. Vt ka kurrus|präss, kuurus|pää

kurrus|präss <|prässi, |`prässi>, kuurus|präss <|prässi, |`prässi> lõngaviga (keerd) ▪ `liiga suur keer aeb aga löngale kurrusprässid `sisse Emm; meitel see `üita kuuruspräss Emm. Vt ka kurruske, kuurus|pää

körin <körina, körinad> kõristi (mänguasi) ▪ linnukörid, kaks `otsa `pantakse kokku, `ringi annab ja `senna `pantaks `erned Käi

küli|peet <|peedu, |`peetu> väänkael (lind)

laguma <laguda, lagub> (ära) lagunema ▪ üks vana lagund tuuligu risu on sii Emm; see lagus ära ka Rei

lasn <lasna, `lasna> (puust) labidas ▪ lasnaga `löödaks öljed tasaseks, kui katust `tehtaks Käi. Vt ka labit, laste

laudi <laudi, laudid>, loudi <loudi, loudid> (kõrvalhoone) lakk ▪ tema pole tahtnd sεεl magada, läind loudile Emm; ronige aga loudile Rei; lapsed magast loudil Rei; vidas einad toa loudile vedas heinad elumaja pööningule Rei; öled `seoti `vihku ja `pandi laudile Phl. Vt ka laudibe, pöönik

leks <leksi, `leksi>, läks <läksi, `läksi> lehis (puu) ▪ `läkside all kiviaja `ääres `kasvast kiduspuud lehiste all kiviaia ääres kasvasid kibuvitsad Rei

lepidama <lepita, lepidab> lepakoortega keetma (värvimisel) ▪ keededi lepa `koori ja lepidati, siis `panti värvi `sisse Käi

lets <letsi, `letsi>, plets <pletsi, `pletsi>, pläts <plätsi, `plätsi> kiin (terariist) ▪ piiru lets, kinnega `piirgu `lööda peerukiin, millega peergu lüüakse Emm; plätsiga `kista `piirgu kiiniga kistakse peergu Rei

liimis|tükk <|tüki, |tükki> leesputk (taim) ▪ `siide mütu `aastad möödas, kui mei ouest liimistükk `välja kaevedi Emm

liin <liini, `liini> nöör, köis (laevas) ▪ liini löŋŋaga ömmeldakse liinid [purje] `εεre Phl

liiva|rull <|rulli, |`rulli> hink (kala)

lindik <lindigu, lindigud> lillakas (mari) ▪ `korjăs `lastĕlĕ lindigŭd Phl

`lingu (kõrvad) lidusse ▪ obunĕ `tömbăs körvad `lingŭ Phl

`lingus (kõrvad) lidus ▪ hobusel körvad `lingus Käi

`liugu, `liugi, `liuged liugu (laskma) ▪ lapsed ja vanad `laskvad `liugu (vastlapäeval) Rei; `lεhtvăd `liugĕd `lasmă Phl

`loode <`loode, `looded> loe (ilmakaar) ▪ püsut `pöörĭs vesikaarst `loode pisut pöördus [tuul] vesikaarest loodesse Phl

loomkond <loomkonna, loom`konda> lõimelõngade kogumik (kangakudumisel) ▪ mitu loom`konda sool äga pii vahel tuli Käi; `mitme loomkonnagă sa `jällĕ `tahtsid `pannă Käi; see oli üks loomkond siiss Käi

`lossima <`lossida, lossib>, `lössima <`lössida, lössib> (laeva) tühjaks laadima ▪ umigu akedi `laeva `lössima Emm; kas merel juba lossidakse? Rei

`lääger <`läägri, `läägerd>, `lεεger <`lεεgri, `lεεgerd> koot, pint (rehepeksuriist) ▪ `meitel peksedakse `lεεgritega Phl. Vt ka varp1

löugas <`löuka, löugast>, lougas <`louka, lougast> (väike) laht, lahesopp ▪ sügise `püita lougastest `siigu Emm

`lööper <`lööpri, `lööperd> (tali)köis (laevas) ▪ seda pole ennem mittĕ oln, et `lööpĕr oleks pooleks läin Phl

lüdi <lüdi, lüdi> kest, tupp (taimel) ▪ `pähke lüdid on koore `ümber Phl. Vt ka kihn, rääst

lüline <lülise, lülist> tiheda süüga (puu) ▪ lüline puu on köva vaigune puu Emm

`maadleine <`maadleise, `maadleist>
1. toonesepp (mardikas) ▪ `maadleised `tiksuvad seina sees, seina palgi sees üks `valge huss Phl
2. (mitm) nahahaigus. Vt ka lapp|`maalased, `maalased

maa|nina <|nina, |nina> (väike) neem ▪ läks sene maanina taha, mastid `paistĭd veel Phl

madal <madala, madald>
1. madal ▪ madală `veegă pole siit suure paadigă `väljă `saangĭd Phl
2. madalik (meres) ▪ `valla, ähk tuli midad madal ette muuda kurssi, vist tuli mingi madalik ette Emm. Vt ka kari2, krunt (2), kräss6, rahu2

mere|(h)ärg <|(h)ärja, |`(h)ärga> merihärg (kala)

mere|nöölas <|`nööla, |nöölast> merinõel (kala) ▪ merenöölas on pisigene kala Phl

miss <missi, `missi> (soe) vest ▪ see oli villane, löngast kujut varrastega, missil äi olnd `käisid pεεl, kövasti oli inimesel `ümber keha kohald; miss käis `nööpidega `lahti, `kanti jäki pεεl Emm; miss oo, mis pole varuked pääl, paljas kiha üksi Phl. Vt ka kasuk|miss, niss

`moorima <`moorida, moorib> hautama (toitu) ▪ kui `vøørĕd `tullĭ, siiss mooridĭ ikkă liha kui külalisi tuli, siis tehti ikka praadi Phl

muris|puu <|puu, |puud>, mooris|puu <|puu, |puud> müürlatt (hoonel) ▪ katuse koogud on murispuu sees Rei. Vt ka ori|puu

murreldi murdtoimselt (kangakudumisel) ▪ kui sa tahad sedasi murreldi `panna Käi

münt <mündi, `münti> merivarblane (kala) ▪ münt, suur `pehme libe kala, teiseks `kutsuda oo munn, äi mei kass pole mitte söönd end Emm. Vt ka (h)obu|kala, oo|munn

naljald naljalt, (mitte) kergesti ▪ pole nad seda naljald puu otsast kättĕ saan änd Phl

nets <netsi, `netsi> vanaaegne (pitsidega) tanu ▪ Haava emal `olle nets, harva pεε`laega Phl

`niitma <`niita, niidab>
1. heina niitma ▪ niidedi sedasi, et üksigud kaared Emm; naised-lapsed muudkui `niitku edasi Emm; siiss `niitis meide maa ää Rei
2. (lammast) pügama ▪ ma `niitsi juba külje ää Käi

nirku <nirku, nirkud> (väike) plekknõu ▪ nirkugă `vεεtĭ `piimă ka `seltsĭ plekknõuga võeti piima ka kaasa Phl

nord <nordi, `nordi> põhi (ilmakaar) ▪ `pöörĭs tuule `nordĭ ja lεheb külmaks Phl

(h)obu|kala <|kala, |kala> merivarblane (kala). Vt ka münt, oo|munn

ohu|rohi <|rohu, |`rohtu> (rahvalik) ravivahend ▪ ta tegi keiksugust teed ohurohuks Phl

pahlus <pahluse, pahlust> pahla (ora) otsas küpsetatu ▪ vanast kui `vöörad tulid, siis `tehti pahlust Phl

`paise|rohi <|rohu, |`rohtu> äiatar (taim) ▪ `paise rohi, millel suured lillad `tupsus `öided on, neid keededi ja nendega `pesti, kui olid suured kummuli `paised pääl Rei

persis2 <persise, persist> pütt (lind) ▪ persis on lind, jalad on tagumese otsa all, äi saa maal `käia persis on lind, jalad on tagumise otsa all, ei saa maal käia Käi

pest <pesti, `pesti> kinnitus- või veoköis (laevas) ▪ pest on paadi nöör, paadi pest Emm; vahest `panta märk `ilma `ankruta pestiga vörgu `külgi Emm

piirg2 <piiru, `piirgu> suga, piird (kangaspuudel) ▪ `panti piirud ka `senna Käi; üks pani ikkă `piirgu‿ja Käi

`pintsel <`pintsli, `pintseld> pinsol (jalatsiosa) ▪ sai `jälle `pintslĭ tallad Rei

pirk <pirgi ~ pirga, `pirki ~ `pirka>
1. meremärk, piirimärk (nt krundi tähistamiseks) ▪ teise pirgist teise pirgini Emm; `okste ajamise ajal `panti mäjaks läind `pirkade asemele uued pirgad `püsti Rei; peaks siiss `pirkĭdĕ järelĕ sihi `sissĕ ajamă peaks siis märkide järgi sihi sisse ajama Phl
2. priit (purjepuu) ▪ pirgiga `aeda puri `sirgu pirgiga aetakse puri sirgeks Emm. Vt ka priit

plaguma <plaguda, plagub> signaliseerima (lippudega) ▪ söa`laevde mihed aa `kanged plaguma Emm

pogerdama <pogerda, pogerdab> (laevateed) süvendama ▪ madala `väina pogerdata joomikohad `sisse, et laevad läbi saavad madalasse väina süvendatakse liin sisse, et laevad läbi saaksid Emm. Vrd puger