[HMS] Hiiu sõnaraamat

maa <maa, maad> ▪ see oli sedasi, et lumi oli veel maas Emm; kus need `körgemad maad olid Emm; üks kubjas tuli suureld maald Emm; pole maa `päälgid mina kuulnd ega näind ei ole ma eales kuulnud ega näinud Käi; keik nee maad on vanaisa `väljă `ostĕn kõik need maad on vanaisa välja ostnud Phl; poeg `terve `aastă oln maas ja surn poeg olnud terve aasta voodis ja surnud ära Phl; homigu hakedi `surnut maha `viima (matma) Phl; pole `surnut maha `viiă oln polnud surnut, keda matta Phl

`maagar vt maa|kaar

maa|kaar <|kaare, |kaard>, `maagar <`maagare, `maagard> ida; kirre ▪ kui tuul `maagarest puhub, siis ilmad `lähtvad kuivale Rei

madal <madala, madald>
1. madal ▪ madală `veegă pole siit suure paadigă `väljă `saangĭd Phl
2. madalik (meres) ▪ `valla, ähk tuli midad madal ette muuda kurssi, vist tuli mingi madalik ette Emm. Vt ka kari2, krunt (2), kräss6, rahu2

madar <madara, madard> ▪ nee sured madara juured, nendega nad `arstist, kui lehm punast kusi Rei

magama <magada, magab> ▪ sääl sees sai sis ikkă magadut Phl; koer paneb magamă koer läheb magama Phl; ise pannun magamă ise heitnud magama Phl

mahl ~ mahal <mahla, `mahla> ▪ nüid änam `mahla pole, on see aeg `ammu `mööda (kevadine mahlaaeg) Käi

maias <`maia, maiast> ▪ möni on `kangĕstĭ maias iga asja `pεεlĕ Phl

`maida da-tegevusn, `maita da-tegevusn maitsta ▪ anna `moole `maita Emm; pühade `aega sai `maida Käi. Vt ka `maitsma, mekkima

`maita vt `maida

maja <maja, maja> ▪ ma tee tule `alla, saab majad soojaks Rei; `varssi tegid `senne `korsnaga maja varsti tegid sinna korstnaga maja Phl; `teistel oli nüid `väiksĕmaid majasid Phl

majak <majaka, majakad>, `maiak <`maiaki ~ `maiagi, maiakid ~ maiagid> ▪ maiaki `liini `mööda saab pogerijoomi `koutu Söru silmast `sisse-`välja Emm; jo sa Köpu majakă `otsăs ikkă oled käin Phl. Vt ka paak1

majal mujal ▪ ju nee lapsed ika majal `valmis `tehta Emm; majal pole `enne `poodid olnd kui `Kärdal pidi olema olnd Rei

`maksma <`maksta ~ `maksa, maksab>
1. väärt olema, hinda omama ▪ see äi maksagĭd nii `paljŭ, kui ma `kartsĭ Phl
2. välja maksma, ära tasuma ▪ kus nüid raha vöttă, millegă `maksa Emm; ma `maksĭ keik ühe korragă εε Phl
3. mõtet olema, vaja olema ▪ sest äi maksa `rεεkida midagid Emm; seda pole `maksĕn omalĕ mittĕ majasĕ vettă Phl
4. kehtima ▪ tulev‿`aastă nee paberĭd äi maksa änam Phl

maredape <maredape, maredaped>, maredabe <maredabe, maredabed> maretapäev ▪ maredape ajal peab nii `palju kala `püidma, et `aasta läbi saab Emm; maredabä `silku `toomas Käi

masa <masa, masa> masajas, lühike ja jäme (ka inimese kohta) ▪ masa kanad on madalad, karuste `jalgadega, paremad munemas Rei

massagas <massaga, massagad>, massak <massaka ~ massaga, massakad ~ massagad> kihulane ▪ kui massagad üles-alla `tampivad, siis tuleb εεd `ilma, kui massagad `sööluvad, tuleb `vihma Emm; sui (suve) `öhtutel neid massagid keik kohad täis Rei

`matma <matta, matab> ▪ jo nad `matvăd ta ka `siiă, keik suguselts aa `siiă matet Phl

mina <minu, mind>, müna <münu, mind>, ma <mu ~ mo, mind> ▪ kene `pihtă see lεheb, see on münu pruut Emm; müna ole vanatüdruk mina olen vanatüdruk Emm; ja vanaema `kinkis `moole kassi Emm; kus mina sellest pea `tεεdmă kuidas mina sellest pean teadma Phl; pole mo‿kεεst midad küsit minu käest ei küsitud midagi Phl; see `ollĭ moost vanem Phl; nad `ollĭd `moogă kohe esimĕsĕ `pεεvă rahul nad olid minuga kohe esimesel päeval rahul Phl; münul oo ka soldatĭd Phl; neid lεheb münul tarvist Phl; mis see `surnu münule teeb ja mina `surnule Phl

mäda <mäda ~ mäja, mäda> ▪ kardld aa pohas mäjaks läin kartulid on kõik mädaks läinud Phl

mära <mära, mära> ▪ peremihel oln kaks tembeldŭt mära (ametliku tunnustusega sugumära) Phl

mätas <mätta, mätast> ▪ kui ma mättă otsast `jällĕ ülesĕ peaks `saamă Phl

möjuma <möjuda, möjub>, `möuma <`möuda, möub> mõjuma ▪ mette ühegisse pole see möund mitte ühessegi see ei mõjunud Emm; see möub üsna `püskust see mõjub päris vähesest Käi. Vt ka mönuma

`möuma vt möjuma

`müima <`müia, müib> müüma ▪ siis müis sεεl ära ja tulid tagasi Emm; koupmehi käist‿ju `müimas vanast‿ika Rei; neid sai `müidud ka Phl

müna vt mina

naap <naabi, `naapi> purjenööri pöör ▪ soot `panta `ümber naabi Emm