[ITS] IT terministandardi sõnastik

[et]
02.08.01

infiksesitus

infiksnotatsioon (synonym)

‣ Matemaatiliste avaldiste esitusviis, mis järgib tehtejärjestuse reegleid, kasutab eraldajate paare (näiteks sulge) ning paigutab tehtemärgid * operandide vahele, nii et iga tehtemärk näitab tehet, mis tuleb sooritada temaga külgnevate operandide või vahe tulemitega.
Näide:
▫ A ja B summa korrutatuna C-ga esitatakse avaldisega ( A + B) x C.
▫ P konjunktsioon Q ja R konjunktsiooni tulemiga esitatakse avaldisega P &( Q & R) või P( ( Q(R).
Märkus:
▫Inglise keeles võidakse kasutada terminit „ distributed infix notation „ („hajus infiksesitus„), kuid soovitatakse eristada juhtu, kus tehtel on üle kahe operandi.
EVS-ISO 2382-2:1999 (kehtiv)

[en]
02.08.01

infix notation

‣ A method of forming mathematical expressions, governed by rules of operator precedence and using paired delimiters such as parentheses, in which the operators are dispersed among the operands, each operator indicating the operation to be performed on the operands or the intermediate results adjacent to it.
Näide:
▫ A added to B and the sum multiplied by C is represented by the expression ( A + B) x C.
▫ P AND the result of Q AND R is represented by the expression P & ( Q & R).
Märkus:
▫If it is desired to distinguish the case in which there are more than two operands for an operator, the phrase „distributed infix notation„ may be used.
EVS-ISO 2382-2:1999 (kehtiv)

Püsilink