[KES] Kihnu sõnaraamat

abi <abi, abi>
1. nimis abi, aitamine ▪ Mia palusi sõbralt abi Ma palusin sõbralt abi; Sio abissõ mia enäm ei usu Sinu abisse ma enam ei usu; Pojad raskõd kasvata, aga poegõst suab vanadusõs abi kua Pojad on rasked kasvatada, aga poegadest on vanaduses abi ka; Lastõst juba abi käe Lastest on juba abi käes (saab juba abi)
2. määrs appi, abiks ▪ Tulõ'nd korra abi! Tule nüüd korraks appi!; Ta lähäb oma sugulast abi Ta läheb oma sugulasele appi

.ahtõr|roor <.ahtõr|roori, .ahtõr|.roori> ahtrivaier, kliiverpoomi kinnitusvaier ▪ Liiverpuõmi piäle minnes suab ahtõrroori piäl jalgu toeta Kliiverpoomi peale minnes saab ahtrivaieri peale jalgu toetada

ai hüüds väljendab imestust, heameelt; ehmatust; soovi ▪ Ai ai, kui kenädäd nuõrik ning peigmies olid Oi kui kenad olid pruut ja peigmees; Ai ai, kudas mia ää kohkosi Oh kuidas ma kohkusin; Ai, ai, üsä varssi saab ülepiä Ai-ai, kohe kukub pikali; Ai suaks korra nüüd maha jõstu Oh, kui saaks nüüd korraks maha istuda

.aitama <aedata ~ .aita, .aita>
1. abiks olema, abistama ▪ Teiti küll juba aitõt Teid juba küllalt aidatud; Kas nämäd aitaga puati vällä aada Kas nad aitaksid paati välja lükata; Kihnlasõd luban suarlasõ ädäst vällä aita Kihnlased lubanud saarlase hädast välja aidata; Kolm päevä pidi muedu aitama, neljändä päävä iest tuli raha maksa Kolm päeva pidi muidu aitama, neljanda päeva eest tuli raha maksta (kuni kolm tööpäeva loeti abiks, neljandast alates loeti teenistuseks); Lähä aita luõmu kindi panna Lähen aitan loomad kinni panna
2. mõjuma; toimet avaldama; kasu olema ▪ Sie uus rohe aitass kedägid See uus arstirohi ei aidanud ühti; Ei aita, katsumõ et enne talvõ koo suamõ Pole parata, vaatame et enne talve koju saame
3. jätkuma, piisama ▪ Aitab ju nüüd küll! Aitab nüüd küll!
4. kõlbama, kõlblik olema, sobima ▪ Vana inime, kas aitaks viel pilti tehä Vana inimene juba, kas kõlbaks [sellisest] veel pilti teha; Nüüd vist putõr aitab kua varssi Nüüd vist puder aitab ka varsti (saab juba valmis)

aja|mua <aja|mua, aja|muad> uus aiamaa ▪ Ikka murõ, kudas keväde jälle ajamuad tehä suab Ikka mure, kuidas kevadel jälle aiamaad harida saab

.akkama <akata, .akka>
1. alustama, algust tegema; tegevuse juurde asuma ▪ Mia pani omal uiõ käsitüe akkama Ma tegin uue käsitööga algust; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi kokku lappama; Ljõna kuprad valmis, paras aeg katkma akata Linakuprad on valmis, paras aeg kitkuma hakata; Küll oli jõlus uata, kui obosõd iemält paistma akkasid Küll oli ilus vaadata, kui hobused eemalt paistma hakkasid (nähtavale ilmusid) || .piäle .akkama alustama; algama ▪ Turu akkab umiku vara piäle Turg alustab tööd hommikul vara; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi algama kell kolm; Akkasimõ mede aa tagant piäle Alustasime [tööga] meie aia tagant
2. haarama; haakuma, kinnituma ▪ Aeru laba akkab vee taha Aerulaba hakkab vee taha (haarab vett); Ühekorra ei põlõ ülgepüüdüs ülged õngõ otsa akkan Ükskord hülgepüügil ei hakanud hülged [üldse] õnge otsa; Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä madarasõ lõnga tuld puhuda – värv ei akka Madarapunase lõnga värvikeetmisel ei tohi puhuda keeduauru ega tuld, [muidu] värv ei hakka (peale) || .kindi .akkama haarama; kinnituma ▪ Ning siis aasi käed vällä, et akka puadist kindi Ja siis ajasin käed välja, et haaran paadist kinni (merehädas); Sõtku tuli naa kaua, kui taenas enäm käte külge kindi ei akkass Sõtkuda tuli nii kaua, kui tainas enam käte külge kinni ei hakanud
3. teha suutma, jagu saama ▪ Sellegä suab lapsõlaps kua akkama Sellega [lõngakerimisega] saab lapselaps ka hakkama; Küll suab ühteviisi akkama Küll saab [sellega] kuidagi hakkama || .vasta .akkama vastupanu osutama ▪ Me tohess mitte vanõma inimesele vasta akata Meie ei tohtinud vanemale inimesele vastu hakata (vastu vaielda) || .akkama panõma piltl raiskama, hävitama ▪ Kõik raha pani ljõnnõs akkama Pani linnas kogu raha hakkama (raiskas ära)

akõ <.akna, akõt> aken ▪ Tie akõ lahti, suab terä värsked õhku Tee aken lahti, saab terakese värsket õhku; Naa kui ahe kuumas sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks läks, pandi aken ette ja hakati saunas käima; Mis sia teste aknast sisse vahed? Mis sa teiste aknast sisse vahid?

all
1. allpool, madalamal ▪ Lava all suab küll petlen olla Laua all saab küll peidus olla; Jumikarad riästä all Jääpurikad räästa all; Kapõl taga otsõs luugi all Hauskar on taga otsas luugi all
2. allpool, (millegi) läheduses ▪ Lumõangõd olid allõs õuõ all Lumehanged olid alles õue all; Ennemä olid Kihnu kivilaevõst üks ulk Siärekülä all ankrutõ piäl Vanasti oli suur hulk Kihnu kiviveolaevu Sääreküla all ankrus

apu|kuõᵉr <apu|kuõrõ, aput|kuõrt> hapukoor ▪ Leväsuᵉpp ond param seüä, kui suab aput kuõrt kua piäle panna Leivasupp on parem süüa, kui saab hapukoort ka peale panna

apõndama <apõnda, apõnda> hapendama ▪ Oma apõndõt kuastastõst suab kõegõ parama kuastasupi Oma hapendatud kapsastest saab kõige parema kapsasupi

.arva harva; vahe(aega)dega ▪ Arva nähä nagu õbõraha (knk) Harva näha nagu hõberaha; Tämäle pidäde arvemini riäkmä, arva, siis ta suab aru, arva ja tugevamini Temaga tulevat aeglasemalt rääkida, sõnahaaval, siis saab ta aru, sõnahaaval ja kõvemini || tuhandõst .arva haruharva ▪ Se tuhandõst arva neid mehi, kes kündväd Tema on neid haruharvu mehi, kes künnavad. Vrd arvast

.arvama <arvata, .arva>
1. arvama; mõtlema; oletama ▪ Õhta võib aenult arvata, miokõ jõlm umiku välles ond Õhtul võib ainult arvata, milline ilm hommikul väljas on; Mia arvasi sio sepäpaas taguvad Ma mõtlesin, et sa taod sepikojas; Vädäs mütsü silme piäle ning arvas, et tedä tundagid Vedas mütsi silmile ja arvas, et teda ära ei tuntagi
2. (millekski) pidama, tunnistama ▪ Ju nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Ju siis nuiamees näinud põlvenukki, pidanud seda hülge peaks ja virutanud nuiaga (hülgepüügil); Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks oli mind sobivaks poisiks tunnistatud, kes [karjas] loomadega hakkama saab

arvast harva ▪ Egä päe sua angõrju enäm ühti, vahest arvast, kui mõni õngõ otsõs ond Ega iga päev enam angerjaid saa, vahel harva, kui mõni on õnge otsas (satub õnge otsa); Teene leib ning kereseliha arvast kolõ mehised seüä Nisuleib ja kerisel küpsetatud liha, mida harva saab, on hirmus head süüa. Vrd .arva

auk <aogu, .auku>
1. ava (läbi eseme), katkine koht ▪ Kört oli terven koi auka täüde Seelik oli üleni koiauke täis
2. auk, süvend milleski, kartulikoobas ▪ Isä puuris aogu puussõ Isa puuris augu puusse; Kui korjaja kurnimuna oma koha piäle tahakohe panõb, piäväd kõik oma kaikad ää korjama ning oma aukõsse juõsma Kui korjaja kurnimuna oma kohale tagasi paneb, peavad kõik oma kaikad ära korjama ja oma pesadesse jooksma (kurnimängus); Kissi teesele auku kaevab, sie ise sisse saab (vns) Kes teisele auku kaevab, see ise sisse sajab || piltl ▪ Ei sua ändä aogu piäle Ei saa hända augu peale (kibekiire, palju tegemist)
3. sügav koht veekogus, rannikumeres ▪ Ljõnakülä aukus käösid ennemä suurõd laevad Linaküla augus käisid vanasti suured laevad; Mia oli allõs poesikluᵉtt, kui Imutla august laevad läbi sõitsid, nüüd puaᵉtõga kua tegemine Ma olin veel poisiklutt, kui Imutla august laevad läbi sõitsid, nüüd on seal isegi paatidega tegemist (vesi nii madal)

edäl <edälä, edäläd> lõuna(kaar) ▪ Edäläst saab kolm päävä järjest Lõunakaarest [tuleb sadu ja] sajab kolm päeva järjest; Edälä tuul Lõunatuul

ehitämä <ehitä, ehitä>
1. ehitama, valmis tegema ▪ Mia ehitäsi ise viite laeva testega seltsis Ma ise ehitasin teistega koos viit laeva; Rihalusõ suab ju ümber ehitä, kua elu uõnõks Rehealuse saab ju ümber ehitada, ka eluhooneks; Ljõnnõs ond paelu uusi majasi ehitet Pärnus on ehitatud palju uusi maju
2. kaunistama, ehtima ▪ Tede tütred ikka nda ehitet Teie tütred on alati nõnda ehitud; Siis akatassõ pruuti ehitämä ja veimi jagama Siis hakatakse pruuti ehtima ja veimi jagama || ▪ Surnu ond ehitet Surnu on ehitud (pestud ja riides, kirstupanekuks valmis). Vt .ehtmä

elves <.elbe, elvest> helves; lumehelves ▪ Kui selge taevaga elbi saab, ond undi pulmad (knk) Kui selgest taevast lumehelbeid sajab, on hundil pulmad

elämä <elädä, elä>
1. elama, elus olema ▪ Nendel eläväd suguvõsas naesõd kõik ette vanass Nende suguvõsas elavad kõik naised väga vanaks; Sõja aegõs eläti üsä viletsäst Sõja ajal elati üsna viletsasti; Angõrjas eläb siis kua viel edekohe, kui ää juba tehtüd ond Angerjas elab siis ka veel, kui ta juba ära puhastatud on; Räämed olid päävä käde jään, eläsid juba ussõga Räimed olid päikese kätte jäänud, elasid juba koos ussidega (olid ussitama läinud) || üle elämä läbi elama, vastu pidama ▪ Ju suab sie tali kua üle elätüd Ju saab selle talve ka üle elatud
2. elunema, asuma ▪ Mia olõ uhkõ, et mia elä Kihnu suarõl Ma olen uhke, et ma elan Kihnu saarel; Kihnus siokõst kohta ei põlõ, kus vähk elätüd suab Kihnus sellist kohta ei ole, kus vähk võiks elada; Talvõ elätässe rohkõm tuas, sui kambritõss Talvel elatakse rohkem toas, suvel kambrites; Tuli nädäli ning kuid käredä külmägä iä piäl olla, puatis telgä all elädä [Hülgepüügil] tuli nädalate ja kuude kaupa käreda külmaga jää peal olla, paadis telgi all elada; Mede lapsõd märkägid enäm kodo olla, üsä eläväd naabril Meie lapsed ei märkagi enam kodus olla, päris elavad naabrite juures
3. elatuma ▪ Kihnlasõl piäb puaᵉt olõma, jõlma elätüd ei sua Kihnlasel peab paat olema, ilma elatud ei saa

enge määrs
1. üsna, päris; väga ▪ Sellest puust suab enge äid rehä piisi Sellest puust saab väga häid rehapulki; Mia sai puõest kleedile enge torõda kurdi Ma sain poest kleidile väga toreda vöö; Teil enge mehine apu tuaᵉr Teil on väga hea hapu kali; Enge noᵉtt Imeväike tükk (väga vähe). Vrd elu
2. ainus ▪ Nied ühed enged tal olidki, uiõd ljõnna riided Need ühed ja ainsad tal olidki, [need] uued linnariided

ennemä
1. määrs esmalt, kõigepealt ▪ Ennemä tieme uiõ maja valmis, siis akkamõ allõs vana maja lõhkma Enne teeme uue maja valmis, siis alles hakkame vana maja lõhkuma; Emä pannassõ kõegõ ennemä üles Emapuu pannakse kõige enne üles (paika)
2. määrs varem, ennemalt; kiiremini ▪ Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui ülejäänud; Mia jõudsi ennemä kui sia Ma jõudsin enne kui sina (kohale); Sedä rätikud põlõ siol ennemä piäs nähä olngid Seda rätikut pole sul varem peas näha olnudki
3. vanasti ▪ Ennemä olõks siokõ asi kõnõ allagi tuln Varem ei oleks selline asi kõne allagi tulnud; Ennemä käösid undid Kihnus Vanasti käisid hundid Kihnus. Vrd .enne
4. sides enne seda, kui ▪ Kuin nõu tahab kaua liota, ennemä kui ää turdub Kuivanud nõu tahab kaua leotamist, enne kui ära turdub; Kassitasimõ õngõsi ulga aega ennemä kui käde saemõ Tragisime õngi hulk aega, enne kui kätte saime

igänes palju, rohkesti ▪ Igänes olid kua kalu suan Nad olid ka väga palju kalu saanud; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha || ▪ Ond ju igänes asi kiita hlv Kah nüüd suur asi, mida kiita

inime <inimese, inimest>
1. inimene ▪ Egäs nurkõs ond üks inime Igas nurgas on üks inimene; Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei mõista ju midagi teha; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Sia kua siokõ entse aa inime, jarsku mõestad õpõta Sina ka selline endise aja inimene, järsku oskad õpetada || .lahti inimesed maatamehed
2. (hrl mitm) rahvas ▪ Mia mäletä siit egä talust inimesi neli-viis põlvõ Ma mäletan siit iga talu rahvast neli-viis põlve; Enne sõda eläs Kihnus paelu rohkõm inimesi Enne sõda elas Kihnus palju rohkem rahvast; Inimesed olid puõe juurõs ette erevil, kartvad sõda Rahvas oli poe juures väga ärevil, kardavad sõda

itt <iti, itti> kalasült ▪ Ahunatõst suab kõegõ parama iti Ahvenatest saab kõige parema kalasüldi

iäletämä <iäletä, iäletä> valimistel hääletama, poolt- või vastuhäält andma ▪ Iäletä suab umiku kellä kaheksast õhta kellä kümneni Hääletada saab hommikul kella kaheksast õhtul kella kümneni

jada <jada ~ jaa, jada>
1. püüniserida meres ▪ Mjõtmõs jaas mutid siss, üheskohas trehväb ikka Mitmes jadas võrgud sees, kuskil ikka näkkab; Ühe jaa võrka jätsime üe põtku Ühe võrgujada jätsime ööseks merre; Mutijada Võrgujada; Õngõjada Õngejada. Vt võrgu|jada
2. peenar, vagu ▪ Meil oli mjõtu jada kuastu muas Meil oli mitu vagu kapsaid maas; Kurgi jada terven rohtos Kurgipeenar on umbrohtu täiesti täis; Saab nda paelu, et kuasta jadadõ vahed terven vett täüde Sajab nii palju, et kapsavagude vahed on päris vett täis

.jatkama <jatkata, .jatka> jätkama, jätkuna lisama ▪ Kui keüt jatkata, suab paraja pitkä Kui köit jätkata, saab parajalt pika; Sepp suab rauda jatkata Sepp saab rauda jätkata || ▪ Jatka leibä! – Jatkaka jumal! van Jätku leiba! – Jätkaku jumal! (tervitus sööjatele ja nende vastus). Vrd jatk

.juurõ
1. määrs kaasa; lisaks ▪ Käsn teese vanagu neljäbä õhta jälle tulla, et üksi tullõ, mitte teisi juurõ võttõ enäm Käskinud teda järgmise vanakuu neljapäeva õhtul uuesti tulla, aga tulla üksi, mitte enam teisi kaasa võtta; Mualõ minnes tehti eenä tuuta oostõlõ juurõ võtta Maale minnes tehti heinatuuste hobuste jaoks kaasa võtta; Kas saia juurõ suab? Kas saia juurde saab [võtta]?; Siep tahab uiõst ää sulata ning kivi juurõ panna Seep tuleb uuesti üles sulatada ja seebikivi [sinna veel] juurde panna
2. tagas juurde ▪ Lapsed, tulgõ mio juurõ Lapsed, tulge minu juurde; Praam sõedab suurõ sjõlla juurõ Praam sõidab suure [sadama]silla juurde; Lastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli õhtul ka leivakoti juurde asja, kui lõunast oli liha ja leiba järele jäänud

juõᵉn <juõni, .juõni> hoog ▪ Mootor jäi seismä ning puadi juõᵉn lõppis varssi otsa Mootor jäi seisma ja paadi hoog sai varsti otsa; Vala'nd juõniga, siis ei lähä maha! Vala nüüd hooga, siis ei lähe maha!; Lae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Rihepeksumasin akkab uugama, kui juõnissõ suab Rehepeksumasin hakkab huugama, kui hoo sisse saab

jõrrõ|puu <jõrrõ|puu, jõrrõ|puud> hirrepuu, aiaroigas ▪ Jõrrõbu rahnust sai paraja jao jõrsa, nüüd suab aa ää lõpõta Hirrepuu pakust sai paraja jao roikaid, nüüd saab aia ära lõpetada. Vrd aa|jõᵉrs

järjest
1. järjest; alati; ühtelugu ▪ Nõidu oli enne järjest, sii riagiti mjõtut Nõidu oli vanasti alati, siin räägiti mitmest; Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesest peast sai järjest ketast mängitud; Suetsõtajad köhiväd järjest Suitsetajad köhivad ühtelugu
2. järgemööda ▪ Mjõtu nädälid saab järjest Sajab mitu nädalat järjest (vahetpidamata)

.jäämä <.jäädä, jäe; lihtmin jääsi>
1. (mingis olukorras) olema, viibima ▪ Me jääsime nõbu juurõ üeseks Me jäime ööseks nõo juurde; Ta jäi eluse Ta jäi ellu; Ää jäeg enäm jõstma Ära jää uuesti istuma (klassikursust kordama); Kus'tõ nda kauaks jääsite? Kuhu te nii kauaks jäite? || .järge .jäämä järele, alles jääma ▪ Lastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud; Kui õlut tehässe, jäeb ljõnnastõst raba järge Kui õlut tehakse, jääb linnastest raba järele || ää .jäämä ära jääma ▪ Lastõl ette iä miel, kuõlitunnid pidid tänä ää jäämä Lastel oli väga hea meel, [sest] koolitunnid pidid täna ära jääma || üle .jäämä üle jääma ▪ Süemist kjõpub ikka üle jäämä Toitu kipub ikka üle jääma (järele jääma)
2. (millegi tagajärjel) muutuma; (mingisse olukorda) sattuma ▪ Jõlm akkab jäämä, varssi suab mere mindüd Ilm hakkab [vaiksemaks] jääma, varsti saab merele mindud (varsti läheme merele); Poiss ei jäe mereaigõks Poiss ei jää merehaigeks; Kus aga nutab leske naenõ, sjõnna jäänud jõekene (rahvalaulust) Kus aga lesknaine nutab, sinna on jäänud jõekene (pisaraist tekib jõeke); Selle muega jäed meitest varssi maha ning kaod ää Sel kombel jääd meist varsti maha ning kaod ära; Tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Täna jäime üsna vähese saagiga, ainult keedu jao kalu saimegi || lõppema, lakkama ▪ Vihmasadu ei tahass kudagi järge jäädä Vihmasadu ei tahtnud kuidagi järele jääda; Müristämine vist akkab üle jäämä Müristamine hakkab vist üle minema

kala <kala, kala> kala; kalatoit ▪ Mere ärgä piä mitte kiegi kalaks Merihärga ei pea mitte keegi kalaks; Räim, luts, tobias ei põlõ kalad, kala ikka siokõ, mis suurõm ond Räim, luts, tobias ei ole kalad, kala on ikka selline, mis suurem on; Tihedä mutiga suab pissiksi kalu Tiheda võrguga saab pisikesi kalu; Ljõbõ nagu lutsu kala Libe nagu lutsukala || kalu tegemä kalu (hrl räimi) puhastama

kana <kana, kana> kana ▪ Ljõnnast suab kana poegi osta Pärnust saab kanapoegi osta; Kana lendis üles õrrõ piäle magama Kana lendas üles õrrele magama; Ei tiä, kussõ kana munõma akkas Ei tea, kuhu kana munema hakkas (kuhu ta pesa tegi); Kana pesäs ulk munõ Kanapesas on hulk mune; Anna kanadõlõ vilja Anna kanadele teri || nagu munas kana piltl rahutu inimene

kandilinõ <kandilisõ ~ kandilise, kandilist> kandiline ▪ Kandilise pulga suab enäm täösi auku leüä kui ümmärgusõ Kandilise pulga saab tihkemalt auku lüüa kui ümmarguse

kaᵉnt1 <kandi, .kanti> (vaigune) puutükk, tõrvas ▪ Mändest suab ränk mehisi tuõksõ kaᵉnta Mändidest saab väga häid tuluselkäimise tõrvaseid; Kui nuõdal ehiti, panti tuõksõ kaᵉnt kesk tuba põlõma Kui noodale minekut sätiti, pandi tulusepüügi tõrvas keset tuba põlema (valgustuseks)

kaodu
1. tagas kaudu; mööda ▪ Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla (küla peal); Lapsõd jõlma kaodu ulkma läin Lapsed läinud mööda ilma hulkuma; Vesi tulõb toro kaodu tuba Vesi tuleb toru kaudu majja
2. määrs mööda; möödas; läbi ▪ Teese umiku olimõ juba Ruhnust kaodu Järgmisel hommikul olime juba Ruhnust möödas; Ehk jälle lähäb sie pauk meitest kaodu Ehk läheb see pauk meist jällegi mööda (õnnetusest); Kõik piäb laskma kaodu minnä Kõigel peab laskma mööda minna (aeg annab arutust); Õigõ aeg läks kaodu Õige aeg läks mööda

kaᵉpp <kapi, .kappi>
1. kapp, mööbliese ▪ Kaᵉpp terven kiives, varssi saab ümber Kapp on täitsa kiivas, varsti kukub ümber; Uata üleskohe kapi piäle! Vaata üles kapi peale!; Küegi kapid Köögikapid
2. (mitm) sälgud kangastelgede külgpuudel ▪ Telle kapid Telgede kapid

kauõmini kauem ▪ Ei olõks kauõmini olla suan, käüdi kutsmõs Ma ei oleks kauem olla saanud, käidi mujale kutsumas; Pühäbä suab kauõmini magada Pühapäeval saab kauem magada; Karduliga leib seesäb kauõmini pehme Kartuliga küpsetatud leib seisab kauem pehme

kerese|liha <kerese|liha, kerese|liha> kerisel küpsetatud liha ▪ Teene leib ning kereseliha arvast kolõ mehised seüä Nisuleib ja kerisel küpsetatud liha, mida arva saab, on hirmus head süüa

keüs <keve, keüt; mitm om keöde> köis ▪ Pitk keüs oli, kevegä tõmbasimõ ree üles Pikk köis oli, tõmbasime köiega ree üles; Saevanõma obosõlõ tõmmati keüs tie piäle ede Saajavanema hobusele tõmmati tee peale köis ette (pulmakomme); Kui keüt jatkata, suab paraja pitkä Kui köit jätkata, saab parajalt pika || .keüde köide, köie otsa kinni ▪ Mis sie'ss tähendäb, et ühe lamba keüde panõd, teesed lähtväd ikka paha piäle Mis see loeb, et sa ühe lamba köide paned, teised lähevad ikka paha peale || .keüdes köides, köie otsas kinni ▪ Obo oli ruavi piäl keüdes Hobune oli kraavi ääres köides

kie <kie, kied>
1. (köie, lõnga) keere, säie ▪ Kolmõ kiega lõng kapõtalõ paras Kolmekordne lõng on villaste sokkide kudumiseks paras
2. kaelakee ▪ Pihelgä marjõst suab kenädä kie küll Pihlakamarjadest saab ilusa kaelakee küll

kiel <kiele, kielt, sisseü .kiele>
1. keel, kõne- ja maitsmiselund ▪ Nda kjõpakas puaᵉt, et ei või kielt teiss lõugõs oeda Nii kipakas paat, et ei või keelt teises lõuapooles hoida (hoia keel keset suud, muidu läheb paat ümber); Kalal kiel küll, aga iält sua ühti tehtüd Kalal on keel küll, aga häält ta tehtud ei saa (ei häälitse); Nda kjõtsad põllud tehässe, sioksõd nao kassi kieled piltl Nii kitsad põllud tehakse, justkui kassikeeled || janust ▪ Anna jõua, kiel kuin Anna juua, keel on kuivanud (kurk on kuiv)
2. keel, suhtlemisvahend ▪ Esti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä’mte Eesti keel suus, saab ju küsida, kui ise ei tea; Egäs valdõs oma kiel (vns) Igas vallas on oma keelepruuk; Panõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde || piltl jutt ▪ Ää tulg jälle meile oma mesise kielegä Ära tule meile jälle oma mesise jutuga || kiele piäl peaaegu meenuma ▪ Miol ei tulõ selle kaptõni nimi miele, üsä kiele piäl Mul ei tule selle kapteni nimi meelde, aga on üsna keele peal
3. piltl keel eseme osana ▪ Ai-ai, miokõ siol kõht ond, nao viiuli kieled, naa venün nlj Oi milline kõht sul on, nagu viiulikeeled, nii veninud (kõhuvoldid) || piltl (valgus)kiir ▪ Päävä kiel paestab viel Veel on päikesekiirt näha (loojuvast päikesest)

kiisa|kala <kiisa|kala, kiisa|kala> kiisk ▪ Kiisakalast suab iäd suppi Kiisakalast saab head suppi. Vt kiisk

.kindimini rohkem kinni, kokku ▪ Mere tuulõga võtab pao kindimini, siis suab üle Meretuul lükkab jääprao rohkem kinni, siis saab üle

kink <kingi, .kinki> õllejagaja pulmas (ka kadripulmas) ▪ Taris kingile üeldä, et teist õlut kua tuõb, esimene lõpõb varssi otsa Õllejagajale on vaja ütelda, et ta teist [sorti] õlut ka tooks, esimene saab varsti otsa; Pulma kink ikka üks vanõm mies, kissi'mte ise liiga paelu juõ Pulma õllejagaja on ikka üks vanem mees, kes ise liiga palju ei joo

kjõduma2 <kjõduda, kio>
1. kalu (pms räimi) rappima ▪ Räämed piäb ää kjõduma, kui suetsõta tahetassõ Räimed peab ära rappima, kui suitsutada tahetakse || piltl tapma ▪ Mia kio su ää, kui vihalõ narrid Ma tapan su ära, kui sa mu vihale ajad
2. piltl häälitsema ▪ Räim kiob, lubab viel (kui räim rappimisel häält teeb, saab veel saaki)

.kjõmpus kimpus, hädas ▪ Küll suab selle vallatuma lapsõga kjõmpus oldud Küll selle vallatu lapsega saab veel kimpus oldud; Sie reis läks iästi, olõss kjõmpus ühti See reis läks hästi, me ei olnud kordagi hädas (ei jäänud kordagi hätta)

klaᵉss <klassi, .klassi> klass (koolis) ▪ Kui setse klassi läbi suab, suab kuõlist lahti Kui seitse klassi läbi saab, saab koolist lahti (võis vanasti öelda); Mia läksi Kihnu kuõli kolmanda klassi Ma läksin Kihnu kooli kolmandasse klassi

kogisti <kogisti, kogistid> kogeleja, kogiseja ▪ Sioksõ kogistist's aru kua suab, mis riägib Kes sellisest kogelejast aru saab, mis ta räägib || pejor Ruhnu rootslane ▪ Ruhnust kogistid juba sii, merest iä läin Ruhnlased juba siin, [ju siis on juba] merest jää läinud. Vrd kogri

kogrõ <kogrõ, kogrõd> koger (Carassius carassius) ▪ Kihnu ümbert suab püüdä nüüd kua kogrõsi Kihnu ümbrusest saab nüüd ka kokri püüda

kohe2 <koheda, kohedad> kohev ▪ Kui iä pärm ond, suab koheda saia Kui hea pärm on, saab koheva saia

koib <koeva, .koiba> koib; koivanahk ▪ Lehmä naha koevõst suab iäd jalavarjud Lehma koivanahkadest saab head jalanõud (pastlad)

koli <kolju, .kolju> kevadine lumehang; kevadine jää (pärast sula) ▪ Siäl aa iäres angõ kolju viel Seal aia ääres on veel hangejäänus; Siält kolju piält suab küll läbi Sealt sulanud jää pealt saab läbi küll. Vrd konsakas

kolima <kolida, koli> kolima ▪ Sui kolimõ tuast kambri Suvel kolime rehetoast kambrisse; Majal puarid piäl, sügüses suab sisse kolida Majal sarikad peal, sügiseks saab sisse kolida

kolmabä <kolmabä, kolmabäd> kolmapäev ▪ Egä kolmabä õhta suab rahvamajas võrku mängä Igal kolmapäeva õhtul saab rahvamajas võrkpalli mängida

kolmõ|korinõ <kolmõ|koritsõ, kolmõ|korist> kolmekordne ▪ Kolmõkorisõ lõngaga suab sioksõd rambad kapõtad, egävesed puraskid Kolmekordse lõngaga saab sellised jämedad sokid, igavesed rohmakad

konn2 <konna, .konna> raudpaik; raudliist ▪ Kui konna piäle panõb, siis suab viel vikatist asja Kui raudpaik peale panna, siis saab vikatist veel asja

kord4 <korra, .korda>
1. (õhuke) kattekiht; kirme ▪ Sioksõ imeliku valgõ korra võttis supilõ piäle Võttis supile sellise imeliku valge korra peale || korra .viisi kord-korralt ▪ Laevalõ oli viel korra viisi uus nahk ümber tehtüd Laevale oli veel kord-korralt uus plangutus peale tehtud || .korda tegemä püsijääle voolanud vett jäätama ▪ Aga keväde, kui korda tieb mere piäl, kuda siis? Aga kevadel, kui meri võtab uue jääkirme peale, kuidas siis [seal liikuda saab]?
2. korrus ▪ Kortõr teese korra piäl Korter on maja teisel korrusel; Neljändä korra piäle ronimine väsütäs üsä ää Trepist neljandale korrusele minek väsitas päris ära
3. võrgukord, võrgu ääresilmad ▪ Võrk muedu valmis, aga korrad allõs kudumata Võrk on muidu valmis, aga ääresilmad alles kudumata
4. rida, kee ▪ Elmete kord Helmekee

korikas <korika, korikast> lapsemähe; pejor narts ▪ Tuõ siia korikad, mässime lapsõ ää Too mähkmed siia, mähime lapse ära; Kui majas pissike laps ond, siis suab egä päe sjõtatsi koriku pestä Kui majas on pisike laps, siis saab iga päev sitaseid mähkmeid pesta || ▪ Kui nipp ond puudu, siis ond korikas piäs Kui [rätikul] on nipp puudu, siis on narts peas (öeldakse, kui rätikule on jäänud keset laupa tipp voltimata)

kosjad mitm <.kosjadõ, .kosjõ> kosjad, kosimine; kosimisettepanek ▪ Umbal põlõgid kosjõ vasta võetud Umbal polegi kosjasid vastu võetud (Umba talus); Tämäl kosjas käüdüd, varssi suab pulma Tal on kosjas käidud, varsti saab pulma

kroon <krooni, .krooni>
1. peaehe; (pulma)pärg ▪ Laolatamas hoidvad nuõrpuari piäde kohtas kroona peiupoiss ning veli Laulatamise ajal hoiavad pruutpaari pea kohal kroone kaks peiupoissi; Juani vana Pieter ning mio isä ollõ näin kua krooniga ussi Jaani vana Peeter ja minu isa olevat näinud ka krooniga ussi (ussikuningat); Kellel ussi kroon ollõ, sie võitõ kõikis kohtos ning suajõ kõikõss asjõss õigust [räägiti, et] Kellel on ussikuninga kroon, see võidab igas kohtus ja saab kõikides kohtuasjades õiguse
2. kroon (rahaühik) ▪ Kuasta taemõtõ iest sai kua mõni kroon maksa Kapsa taimedest tuli ka mõni kroon maksta

kuabitsõma <kuabitsõda, kuabitsõ> kaabitsema, kraapima ▪ Sügüse suab jälle õuni mjõtu nädälid kuabitsõda Sügisel saab jälle mitu nädalat kartuleid [maast üles] kraapida

kuduma <kududa, kuõ>
1. (silmkoes) kuduma ▪ Kihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastega ka mööda teed käies; Ann ette tulinõ vardu kuduma Ann on väga kiire varrastega kuduma || pahupidi .kuõtud pahempidine koekiri silmuskudumisel
2. (kangast, vöösid) kuduma ▪ Kui jõlusi tekkä suab tellete piäl kududa! Kui ilusaid tekke saab telgedel kududa!; Ei sua enäm kangast kuõtud, vana juba Ei saa enam kangast kootud, [liiga] vana juba; Üed kuõti mõõgaga Vööd kooti mõõgaga
3. võrku valmistama ▪ Kahe sõlmõga jõva kududõs edekohe kedägi Kahe sõlmega kududes ei jõua kuidagi edasi (võrgusilma kaks korda sõlmides); Nuõta kuõtassõ Noota kootakse

kui1 <kueva, .kuiva, seesü .kuivõs ~ .kuivas ~ kuevass>
1. omds kuiv, (ilma) veeta ▪ Kuivõn parandad pühkis aab tolmo terven lendü Põrandat kuivalt pühkides ajab kogu tolmu lendu; Kui üks koᵉtt märg, teene kui, panõ jahu kuevassõ Kui üks kott on märg, teine kuiv, siis pane jahu kuiva sisse || kui vesi (mõõnast) ▪ Vahel ond müenügä kui vesi, vesi merest maha juõsn Vahel mõõnaga on veetase tunduvalt alanenud, merepõhi kuivale jäänud
2. omds (ilma) niiskuseta, ära kuivanud ▪ Piäks vihmaga viel terä aega kannatama, suaks kueva luõ kogo Peaks vihmaga veel natuke viivitama, saaks kuiva loo kokku; Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid kulub [kütteks] palju vähem kui tooreid || (vihmata ilmast) ▪ Kueva aaga suab iä eenä käde Kuiva ajaga saab hea heina kätte; Kueva jõlmaga kolõ mehine katust tehä Kuiva ilmaga on väga hea katust teha
3. nimis põud; kuivus ▪ Kui kõhkas vilja ää Põud ikaldas vilja
4. nimis veealune liivamadalik ▪ Ää lask laeva kuiva Ära lase laeva madalikule; Lae istub kuivõs ~ kuivas Laev istub madalikul; Puõtsi läksime tõusu veegä, vesi müenis, umiku oli puaᵉt kueval Pootsi läksime tõusuveega, [aga öösel] vesi mõõnas ja hommikul oli paat kuival (madalikul)

.kukma2 <.kukku, kuku> kukkuma (käo häälitsusest) ▪ Kui kukuljõnd õuõ kukma tullõ, siis suajõ surmasõnumi Kui kägu õue peale kukkuma tuleb, siis saab surmasõnumeid

kummagi <.kumbagi, kummagit> kumbki ▪ Kutsi Marit ning Mihklit mäᵉngmä, aga kummagi ei tahass tulla Ma kutsusin Marit ja Mihklit mängima, aga kumbki ei tahtnud tulla; Kummagi suab ühe ponksi Kumbki saab ühe kommi

kuralanõ <kuralasõ, kuralast> Kuramaa liivlane, kuralane ▪ Kuralasõ kielest suab aru kua, aga kõikõst sõnadõst ei sua aru Kuralase keelest saab aru ka, aga kõikidest sõnadest ei saa aru

kuᵉrk <kurgi, .kurki> kurk (Cucumis sativus) ▪ Paelu siol umbõs kuᵉrka liitritse purgissõ mahub? Kui palju sul umbes kurke liitrise purgi sisse mahub?; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha

kuõᵉk <kuõgi, .kuõki> kook, pannkook ▪ Kuõgid iästi pruuniks küpsn Koogid on hästi pruuniks küpsenud; Tieme tänä õhta kuõᵉka, suab ruttu valmis Teeme täna õhtul pannkooke, saab ruttu valmis || odra kuõᵉk van odrakook (muistne pulmakook, mille alumine osa on rukkitainast, pealmine osa piimaga tehtud odratainast, millele segati sisse kartuleid). Vrd paᵉnn|kuõᵉk

kõegõ kõige (ülivõrdes) ▪ Kjõrp oma suurdusõ kohta kõegõ kangõm kargama Kirp on oma suuruse kohta kõige kangem kargama; Sügüse suab meres tormaga kõegõ rohkõm vjõnsuta Sügisel tormiga saab merel kõige rohkem vintsutada

kõik ases <kõegõ, .kõikõ, mitm om .kõikõ, mitm os .kõiki; sisseü .kõikõssõ, alaleü .kõikõlõ, kaasaü .kõikõga (hrl mitm) >
1. igaüks ▪ Mjõtmõ mõrsissõ räimi panõmõ? – Panõmõ kõikõssõ Mitmesse märssi me räimi paneme? – Paneme kõikidesse; Kõikõl lähäb ühekorra eng vällä Kõigil läheb ükskord hing välja (igaüks on surelik); Mia leppü kõikõga ää Ma lepin kõikidega ära
2. kõik (võimalik) ▪ Teste Mihkel vääb perele kõik käde Teise pere Mihkel veab perele kõik [koju] kätte; Kui raha ond, siis suab kõiki osta Kui raha on, siis saab kõike osta; Keväde akkab kõik süemine vähäks jäämä Kevadel hakkab kogu söögikraam vähemaks jääma
3. igasugune, igat liiki ▪ Ljõnnas kõiki kaupa suaja Linnas on kõike kaupa saada

külä <külä, külä>
1. küla ▪ Kihnus küläsi kuus tükkü Kihnus on külasid kuus tükki; Sõjavägi läks külädesse laialõ Sõjavägi läks küladesse laiali
2. koht väljapool kodu ▪ Küläs riägiti siokõst juttu Külas räägiti sellist juttu; Leib lõpõb otsa, piäb küläst lainama Leib saab otsa, peab külast [kelleltki] laenama; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla || külä minemä ehale minema ▪ Poisid lähtväd külä Poisid lähevad ehale (tüdrukute poole) || küläs .käümä ehal käima ▪ Mia käösi Sepäl küläs Ma käisin Sepa peres ehal
3. lastek võõras, külainimene ▪ Külä viib su ää, pistäb kotisse Võõras viib su ära, pistab kotti (öeldi lapsele hirmutuseks)

küsümä <küsüdä, küsü> küsima, pärima ▪ Mine küsü, mjõllas sia minna võid Mine küsi, millal sa minna võid; Esti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä'mte Eesti keel suus, saab ju küsida, kui ise ei tea (teed); Sedä küsütäte ühti, kelle lae ollõ, küsütäte, kissi meister oln Seda ei küsitud üldse, kelle laev see on, vaid küsiti, kes oli laevameister

laga <laga, laga>
1. lahja toit või jook; lurr ▪ Mis nuõr mies sest lagast seüä suab Mis noor mees sellest [supi]lagast süüa saab (see ei täida kõhtu)
2. laga; sodi, rämps ▪ Oma laga korjakõ ise ää, mis testele arida jätäte Oma laga korjake ise üles, mis te sest teistele koristada jätate || lagasõ lohakile, korratult laiali ▪ Ää jättüg oma riidi lagasõ maha Ära jäta oma riideid lohakile põrandale || lagas korratult segi ▪ Kõik asjad lagas muas Kõik asjad on lagas maas (laiali)

laial, laialõ laiali; hajali ▪ Kõik külädess laial, kissi nad nda ruttu käde suab Kõik on külades laiali, kes nad nii kiiresti kätte saab; Selle piäle läks sie kamp laialõ Selle [pahanduse] peale läks see kamp laiali

.lasma <.laska, lasõ>
1. lubama, võimaldama ▪ Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Lasõ mia kua siia pengi otsa piäle jõstma Lase mind ka siia pingiotsa peale istuma; Lasõ vesi ruandass olla Las vesi seista puuämbris || ▪ Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline kõre, et lase aga olla || .järge .lasma järele, lõdvemaks andma ▪ Lasõ ankru ketti viel järge, muedu akkab lainõga tõmbama Anna ankruketti veel järele, muidu hakkab lainega tõmbama (lahti rebima) || .lahti .lasma vabastama; vallandama ▪ Jaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma); Kui sia ei mõesta tüed tehä, võidassõ sjõnd lahti laska Kui sa ei oska tööd teha, võidakse sind vallandada || maha .lasma langetama, maha võtma ▪ Metses lasti mänd raginal maha Metsas võeti mänd raginal maha || .sisse .lasma merre laskma ▪ Võrgud sisse lastud Võrgud on merre lastud; Juba akatassõ nuõta sisse lasma Juba hakatakse noota sisse laskma; Kiriku kellä elisteti kui meie ankrut sisse lassimõ Kirikukella helistati [just siis], kui me ankrut sisse lasksime (ankrusse jäime)
2. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ Taris laska sindrisi suagi Tarvis sindleid saagida lasta
3. (kuhugi) ajama, panema ▪ Eit laskis leibu ahju Vanaema pani leibu ahju; Puati ei või valamatõssõ laska, valab täüde Paati ei või murdlainetesse lasta, laine lööb vett täis
4. valama, voolata laskma ▪ Lasõ puᵉnsust kangõd õlut pangi Lase kanget õlu ankrust ämbrisse; Suᵉpp paelu vedel, taris jahu viel piäle laska Supp on liiga vedel, tarvis jahu veel peale valada
5. (hooga) liikuma ▪ Lapsõpõlvõs läksi liugu lasma põlvõtõ piäl Lapsepõlves läksin kord põlvede peal liugu laskma
6. tulistama ▪ Püss lüeb laskõs tahakohe Püss lööb lastes tagasi; Maesõma metsess suab tetri laska Mandri metsades saab tetri lasta

.laulma <laolda, laola>
1. laulma (inimesest) ▪ Pulmõs sai paelu laolda ning karju, nüüd iäl läin Pulmas sai palju laulda ja karjuda, nüüd on hääl ära; Mia käösi nuõrna kirikus laulmõs Ma käisin noorena kirikus laulmas || .vällä .laulma piltl merre laulma, laeva vettelaskmisel käsklusi hüüdma ▪ Saᵉssa laulis kõik Kihnu laevad vällä Sassa laulis kõik Kihnu laevad merre; Kutsumõ Nuki laeva vällä laulma Kutsume Nuki laeva merre laulma
2. häälitsema (lindudest, loomadest) ▪ Kas konn laolab siis kui märgä põlõ? Kas konn laulab ka siis, kui vett ei ole?; Piäle katku oln Lüllemäel viel üks kukk laulmas Peale katku olnud Lüllemäel ainult üks kukk laulmas; Keväde suab jälle ljõnda laulmõs kulda Kevadel saab kuulda jälle linde laulmas

lehe|.kolnõ <lehe|.koltsõ, lehe|.koltsõd> lehekollane (värv) ▪ Lehekoltsõd värvi suab kasõlehtest või paaspuu lehtest Lehekollast värvi saab kaselehtedest või paakspuulehtedest

lehm <lehmä, .lehmä> lehm ▪ Lehmä tuõminõ oli mede peres lastõ tüe Lehma kojutoomine oli meie peres laste töö; Mitte kusagilõ põlõ lehmä panna, muutku piä paela otsõs Mitte kusagile pole lehma panna, muudkui sööda köie otsas (st pole karjamaad); Lehmä naha koevõst suab iäd jalavarjud Lehma koivanahkadest saab head jalavarjud || lehmä .alla, all lüpsma(s) ▪ Kummas teitest lehmä alla lähäb? Kumb teist läheb lehma lüpsma?; Tämä oln lehmä all Tema olnud lehma lüpsmas || lehmä .muõdi piltl looma moodi, kõvasti ▪ Lehmä muõdi ruaᵉsvad tüed tehä Looma moodi rassivad tööd teha || sinine lehm (mütoloogiline) merilehm ▪ Nämäd jäid Merevaalitsejä lossi elämä ning lossiärrä sinisi lehmi lüpsmä Nad jäid Merevalitseja lossi elama ja lossihärra siniseid lehmi lüpsma (muinasjutust)

leib <levä, .leibä>
1. leib ▪ Kui puaᵉr päävä üksi saia süed, tulõb viimes siokõ levä imu et Kui paar päeva ainult saia sööd, tuleb viimaks kange leivaisu (peale); Nda kaua kui leib majas ond põlõ nälgä ühti Nii kaua kui leib majas on, ei ole nälga ühtigi || ▪ Meil uᵉss leväss piltl Meie oleme riius. Vrd rugi|leib; rugi|puᵉll
2. leivatainas ▪ Piäb leibä panõma, vana leib suab otsa Peab leiba [hapnema] panema, vana leib saab otsa; Mia sõtku levä ää Ma sõtkun leiva[taigna] ära; Ää tõstug viel leibu vällä! Ära tõsta veel [astjast] leibu [tainast] välja!
3. toit, elatis ▪ Kui kalu suab, siis jälle leib majas Kui kalu saab, siis on jälle leib majas (toit laual); Enne uutsõd jääme levätä Enne uudsevilja [saamist] oleme leivata
4. leibkond ▪ Mede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored said vihaseks ja läksid [meist] eraldi leiba (kolisid omaette); Ühes leibäs olid Nad olid ühes leivas

liiv <liiva, .liiva> liiv ▪ Liivaga ning tuhaga õerus suab puu ristad puhtas Liiva ja tuhaga hõõrudes saab puunõud puhtaks; Lapsõd mängn liiva aukus Lapsed mänginud liivaaugus || liivane maa ▪ Sasi sii liiva kõrbõtõ piäl ikka kasvab! Mis siin liivastel maadel ikka kasvab!

limu.naat <limunaadi, limu.naati> limonaad ▪ Ennemä tuõdi kilulekkegä ljõnnast limunaati Vanasti toodi linnast limonaadi kiluämbritega; Puõest suab enge iäd limunaati Poest saab väga head limonaadi

ljõnts <ljõnsa, .ljõntsa> vetikad; vedel meremuda ▪ Sie ette iä põllu vägi, sie ljõnts viel param kui sõnnik, kui ljõntsa suab, panõb kasuma See on õige hea põlluramm, see meremuda on veel parem kui sõnnik, kui meremuda saab, paneb [see taimed] kasvama; Meitel pani mutid ljõntsa täüde Meil lõi [torm] võrgud meremuda täis

lumõ|elves <lumõ|.elbe, lumõ|elvest> lumehelves ▪ Lumõelbed, kui kuiva lund saab, rätsäkäd, kui märg ond Lumehelbed [on siis], kui kuiva lund sajab, räitsakad [siis], kui märg on

lumõ|rätsäkäs <lumõ|rätsäkä, lumõ|rätsäkäst> lumeräitsakas ▪ Lumõelbed, kui kuiva lund saab, rätsäkäd, kui märg ond Lumehelbed [on siis], kui kuiva lund sajab, räitsakad [siis], kui märg on. Vrd räüts

luõb <luõva ~ loeva, .luõba>
1. (hülge) loib ▪ Kissi tapab ülge, sie suab luõvad Kes hülge tapab, see saab loivad (endale)
2. loivanahast pastel ▪ Mede aᵉtt sai ulga ülgesi ning tegi terve perele luõvad jalga Meie isa sai hulga hülgeid ja tegi tervele perele pastlad jalga

luõg <luõ, .luõgu> loog, mahaniidetud hein ▪ Eenäd taris ää karguta, õhta suab siis luõ üles võtta Heinu on tarvis kaarutada, õhtul saab siis loo üles võtta; Piäks vihmaga viel terä kannatama, suaks kueva luõ kogo Peaks vihmaga veel natuke kannatama, saaks kuiva loo kokku

lõona ~ lõonat <.lõuna, lõonat>
1. kagu; lõunakaar ▪ Lõunõs taevõs ette paha muõdi Lõunakaares on taevas kurjakuulutav; Rooli otsõ lõuna Rooli [laeva] otse kagusse
2. keskpäev ▪ Lõunast suaᵉt saab vihma Lõunast saadik sajab vihma
3. lõunaaeg; lõunasöök ▪ Lõona käe, lähme süemä Lõuna[aeg] käes, lähme sööma; Lõona suab valmis Lõuna[söök] saab valmis; Lähme lõunalt vällä Lõpetame lõunaaja

lögäne <lögäse, lögäst> porine, mudane ▪ Egä sügüse suab lögäste riietegä põllal oldud ning õuni võetud Igal sügisel saab poriste riietega põllul oldud ja kartuleid võetud

löhmäkäs <löhmäkä, löhmäkäd; keskv löhmäkäm> saamatu ▪ Kudas suab üks inimeselaps naa löhmäkäs olla! Kuidas saab üks inimeselaps nii saamatu olla!; Sia paelu löhmäkäm kui mia olõ Sa oled palju saamatum kui mina

lörts <lörsö, .lörtsö>
1. nimis lörts ▪ Lumõ ja lörsö raskusõga tuli maha Lume ja lörtsi raskuse all kukkus [puri] alla; Saab lumõ lörtsö Sajab lumelörtsi
2. omds vilets, kehv ▪ Ljõnanõ ei põlõ na lörts'mtõ Linane [riie] ei ole nii lörts

lüsi <lüe, lütt> lüsi, vikati vars ▪ Tulõvaasta lähäb uusi lüsisi taris, tänäve suab viel läbi Tuleval aastal läheb uusi vikati varsi tarvis, tänavu saab veel [vanadega] läbi

maanitsõma <maanitsõda, maanitsõ> manitsema, noomima ▪ Küll ta suab vanõmatõ käest maanitsõda, aga sie aita ühti Küll ta saab vanemate käest noomida, aga ei see aita sugugi

madaras <madara, madarast> madar; värvmadar (Galium boreale) ▪ Madaras õetsõb jõlusa valgõ õiõga Madar õitseb ilusa valge õiega; Madaraga suab jõlusad punast lõnga värvi Madaraga saab ilusat punast lõnga värvida; Naesõd läksid laidu madaru kjõsma Naised läksid laiule madaraid korjama || ▪ Kui kevädine tüe tehtüd sai, siis sai madarulõ minnä Kui kevadine töö sai tehtud, siis võis minna madaraid korjama; Ühekorra käösime madarul Ükskord käisime madaraid korjamas

mari <marja, .marja>
1. mari ▪ Kültet pihelgä marjad sündüväd seüä Külmavõetud pihlakamarjad sünnivad süüa; Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui teised || marjulõ, marjul marjule, marjul ▪ Ennemä käösime marjul Vanasti käisime marjul; Lähme rabasõ marjulõ Lähme rabasse marjule
2. kalamari ▪ Suõla aavi mari ää Soola haugi mari ära; Sai nda paelu ahuni, et kietsime üsä marju Sai nii palju ahvenaid, et koguni keetsime [ahvena]marja

mis <mille, midä>
1. (küsisõna) mis ▪ Mis iest suapad said? Mis [raha] eest saapad said?; Mis jõlm uõmõ tulga? Mis ilm homme tuleb?; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab (see ju ei toida); Mis jahti kua nuõrikumajas oli? Mis tralli noorikumajas tehti ka? || (retoorilistes lausetes) ▪ Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädämä! Milleks siis hobune on, kui ise peab vedama!; Las ta riäkä mis tahtõ Las ta räägib mis tahes
2. mis (kõrvallause algul) ▪ Sie'mtõ põlõ viel käe, mis lubatassõ See pole veel käes, mida [alles] lubatakse
3. nagu, nii et ▪ Niob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis hirmus; Laõnõ lüeb tagant tullõs vasta laeva perset mis üsä laksub Laine lööb tagant tulles vastu laevapära nii mis laksub

muga <muga, muga> osa, muist; mõni ▪ Muga vjõllu sünnüss üldse Muist villu ei kõlvanud üldse; Muga raha panimõ panka Muist raha panime panka; Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab osa marju enne valmis kui teine osa (ülejäänud); Neli lehte koos, aga mugadõl oli kümme lehte Neli lehte koos, aga mõnel oli kümme [madara]lehte (värvimiseks)

munõma <munõda, munõ> munema ▪ Ei tiä, kussõ kana munõma akkas Ei tea, kuhu kana munema hakkas (kuhu pesa tegi); Kanad enäm ei munõ Kanad ei mune enam; Kierleb, vierleb, kui otsa suab, siis munõb (mõistatus) Keerleb, veerleb, kui otsa saab, siis muneb (= humal)

murõtsõma <murõtsõda, murõtsõ>
1. muretsema, muret tundma ▪ Ond siis taris naa paelu mio päräst murõtsõda? On siis vaja minu pärast nii palju muretseda?; Murõtsõti sellepäräst, kas suab pangast lainu Muretseti sellepärast, kas saab pangast laenu
2. soetama; hankima ▪ Kamba piäle oli üks, kissi kraami murõtsõs Kamba peale oli üks [inimene], kes kraami hankis; Mia tiä mjõtut ärimiest, kissi Kihnu ond elämise murõtsõn Mina tean mitut ärimeest, kes on [endale] Kihnu elamise soetanud

.mõistma <.mõista, mõesta; lihtmin .mõissi ~ .mõistsi> mõistma, taipama; oskama ▪ Kaptõnid mõistvad mjõtmõsi kieli Laevakaptenid oskavad mitmeid keeli; Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei oska ju midagi teha; Selle piäle mõestass enäm kedägid üeldä Selle peale ei mõistnud ta enam midagi öelda