[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ala1 ‹-le› Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1609 Ala Mick, 1798 Alla (küla).  B2
● 1977–1997 oli Palade osa, 1997–1998 Alaküla. Nime lähtekohaks on ala ’allpool olev, all olev’. – MK
Ariste 1938b: 6; EAN; HK: 29; KNAB; Mellin

Ala2 ‹-le› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas (Taagepera mõis), 1839 Alla (kõrts).  B2
● Ala oli mõisa kõrts, mille juurde kujunes asula. 1922 Ala alevik, al 1977 küla. Nimi on lähtunud sõnast ala ’allpool olev, all olev’, mis eriti Lõuna-Eestis esineb kohanimedes täiendina. Siin on ilmselt tegemist vastandusega ala ja mäe: Alast kagus on Mäeküla (1970), mis al 1977 on Ala küla osa. Alaga on samal aastal liidetud ↑Lopsu ja Vanamõisa (1839 Wannamois, külana 1945 Vana) . – MK
BHO: 9; EAN; KNAB; Rücker

Alaküla3 [ala‿küla] ‹-`külla› Võn – küla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Haaslava vallas (Vastse-Kuuste mõis), 1923 Ala, Logina Alaküla ~ Logina-Ala (on ka eraldi Logina küla).  A3
● Küla kandis Logina nime kuni Eesti Vabariigi ajani, kuid kohalikud on küla kutsunud Alakülaks juba XIX saj. 1684 on küla kuulunud Haaslava mõisale, XVIII saj aga Kuuste (st Vana-Kuuste) mõisale. 1920. a-tel jagati Alaküla kaheks (Ala I ja II). Siinne Alaküla liideti 1977 Unikülaga, ent taastati 1997 omaette külana. Lõuna pool Vastse-Kuuste vallas olnud Alaküla nimetati 1977 Loginaks. L. ja I. Rootsmäe järgi on küla saanud oma nime madalatest maadest. Sellest tuleneb ka küla sõimunimi Tsolnaküla (tsol´na ’madal, porine’). Vrd Logina. – MJ
BHO: 25–26; Rootsmäe 2016: 376–377; Simm 1972: 291; Simm 1973: 24, 63; ÜAN

Hoboala [hobo‿ala] ‹-`alla›, rahvakeeles ka Ala‿külä Kan – paik (küla) Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas (Karste mõis), 1582 Obola, 1584 Obolia, 1627 Hobboall, Hobbola, Hobbdalle Jerwe (küla ja järv), 1685 Hobbohall Byy, Habbohal Siön (küla ja järv), 1723 Dorf Hobdall, 1783 Hobbola Körtsi Peter, 1903 Hobboalla.  B2
● Algupäraselt on tegemist põlise nimega, Hoboala oli küla Kaagvere mõisa lahustükil. XVIII saj-st, kui lahustükile rajati Jõksi mõis, hakkas vana külanime ka rahvakeeles välja vahetama Jõksi nimi. Hoboala nimi säilis oja (üks Võhandu jõe olulisematest ülemjooksudest) ja kõrtsi nimes. XX saj ongi mõistetud Hoboala nime all kõrtsi ümbrusse jäävat talurühma, ametlik küla pole ta olnud. Rööpselt on seda kanti kutsutud Jõksi Alaküläks. Vastanduv Mäekülä ehk Jõksi paikneb praegu osaliselt Valgjärve ja osaliselt Kanepi vallas. Hoboala koos Mäekülä põhjapoolse osaga oli 1977. a-ni samuti ametlikult Jõksi küla, siis liideti see Mügra külaga. Hoboala nime tähendus ja algupärane struktuur pole selge. Võiks oletada, et tegemist oli la-lõpulise külanimega *Hobola või *Obola ja osis -ala on nimesse tekkinud hiljem, kui kõrtsi ümbruse alumist asendit hakati mõtestama kõrgemal paikneva ülejäänud Jõksi küla suhtes. Samas on XVII saj kirjapildid väga varieeruvad, mis räägib oletusele vastu. Nime järelosa võis alata kaashäälikuga, mis oli XVII saj juba kadumas ja mida seepärast märgiti erinevalt, nii h kui ka d-ga. Sel juhul võiks oletada näiteks nimekoostist hobo ’hobune’ + *hala või *halla, äärmisel juhul isegi hobo + jala. Lõpuks võib vana külanimi lähtuda Jõksi järve kui suure ja piirkonnas dominantse järve põlisest nimest, mis võib pärineda läänemeresoome-eelsest keelevormist. Vrd Jõksi1. – ES
 EAA.308.2.173, L 1; EAA.1267.1.286:90, L 170;  EAA.3724.5.2829, L 1; PA I: 87, 136; Rev 1624/27 DL: 65, 109–110; RGADA.274.1.174:520, L 513p

Koiva2 ‹`külla ~ -le›, rahvakeeles Ala‿`kolk Har – küla Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Taheva vallas (Koikküla mõis), 1977 Koiva.  B3
● Enne 1977. a asulareformi pole see külana eksisteerinud. Ala on kuulunud Koikkülale ja seal on asunud Koikküla talude popsitared. Nimi on antud Koiva jõe järgi. Koiva küla kirdeosa on Moosuperä. Vrd Koiva1. – MF
KNAB

Maltsa ‹-le›, rahvakeeles Ala‿külä Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1638 Maltza Jahn (Suislepa külas), 1798 Maltza.  A1
● Külanimi on tekkinud talunimest. 1798 asus praeguse küla kohal Maltsa (Maltza) talu, mis kuulus Ülejõe (Üllejegi) küla alla. Veel 1834 oli Ülejõe all kaks Maltsa talu. Võimalik on talunime tulenemine sõnast malts : maltsa. Maltsa küla varasem nimi oli Ülejõe (1797 Üllejoe). 1939. a nimekirjas on see Ala küla, 1945. a-st esineb Maltsa nimi. Küla kagupoolne osa oli varem Vaheküla; mõnel kaardil esinevad Alaküla ja Vaheküla ühise nime all (Alavahe). Maltsaga on 1977 liidetud Silgi küla (1693 Silki Hans) ja suurem osa ↑Marjamäe külast. – MKu
EAA.1865.3.267/3:9, L 9p;  EAA.2072.3.9b, L 1;  EAA.567.3.121, L 18; ERA.14.2.719 (Suislepa vallavalitsuse 8. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); KNAB; Mellin