[KNR] Dictionary of Estonian Place names

Liivi ‹-le› Kul – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas, mõis, sks Parmel, 1732 Liwi m.  B1
● Liivi mõisa kohta on teateid a-st 1389 (Parmel), kui mõisa omanikuks sai Hincke Live. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Eestikeelne nimi pärineb omanikusuguvõsa nimest Live ehk Lieven. Mõisa saksakeelset nime Parmel on samuti seotud suguvõsanimega (Parmele), kuid oletatud eesti algupära. Liiviga on 1977 liidetud Mõisimaa (1691, 1726 Moisama, u 1900 Мызима) ja ↑Äntse küla. – MK
BHO: 432; EAA.1243.2.1:17, L 33; Eisen 1926: 201; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 81; Thor-Helle 1732: 318

Liivi laht, kirjakeeles ka Riia laht – Pärnu ja Riia vaheline laht, läti Rīgas jūras līcis, 1849 Ria neem.
● Eestikeelses tekstis esineb lahe nimi esmakordselt Berend Gildenmanni „Mailma made öppetuses“ 1849 (Ria neem, viimane sõna märkis selles õpikus ekslikult lahte). 1930. a-tel võeti eesti keeles kasutusele Liivi lahe nimi (esineb nt 1938. a kaardil „Eesti ja teised Läänemere kagupoolsed maad“), mis viitab ajaloolise Liivimaa n-ö siselahele. Nimi taaselustati 1990. a-tel. Vanematel kaartidel esineb see nimi järgmiselt: 1539, 1562 ja 1566 Mare Livonicum ’Liivi meri’, 1574, 1589 ja 1636 Sinus Magnus Liuoniæ ’suur Liivimaa laht’, 1652 Sinus Livonicus ’Liivi laht’, 1700 Golphe de Livonie. Enamikus teistes keeltes on lahe nimi seotud Riia nimega, nt poola Zatoka Ryska, rootsi Rigabukten, saksa Rigaer Bucht, vene Рижский залив. Nimi esineb ka vanematel kaartidel: 1663 Golfe de Riga, 1670–1705 Sinus Rigensis, 1696 Sinus Livonicus sive Rigensis. Liivi keeles on lahe nimi Piški meŗ ’pisike meri’. – PP
KNAB; Polonia 2005: 8; Raid 2002: 41, 53, 57, 65, 69, 85, 91, 99, 103, 121