[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaubi1 ‹-sse› Kaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Eikla mõis), 1645 Kaupi Simon (talu), 1798 Kaubi (küla).  B3
● 1977–1997 oli Eikla osa. Kaubi nime lähtekohaks on isikunimi, vrd Kaubo, Kaup : Kaubi nimest Jakob. L. Kettunen on arvanud, et eesti Kaubi nimed on identsed soome perekonnanimega Kauppi (kauppias, kauppi ’kaupmees’). Kaubi karjamõis oli ka Muratsi mõisal 1782, Balti kohaleksikon (BHO) on selle samastanud XVI saj mainitud väikese mõisaga (Kaupemoise), mis ühendati Sandlaga 1631. Pole tõenäoline, et need kohad oleksid siinse külaga seotud. – MK
BHO: 203; EAN; EO: 8; Hupel 1774–1782: III, 392; KNAB; Saaremaa 1934: 502; SK I: 90

Kaubi2 ‹-le› Trv – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Uue-Suislepa mõis), 1638 Kaupi Thoss (Suislepa külas), 1693 Kaope Matt, Kaope Jack, 1839 Kaubi (küla).  A1
● Külanimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Caupi, Caupo ‹ Jakob. Küla läänepoolset osa on talude järgi nimetatud Nopsi külaks. Vrd Karu, Kaubi1, Maltsa. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; KNAB; Rev 1638 II: 114; Rücker

Kaubi3 ‹-le ~ `Kaupi›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ `Kaupi ~ `küllä› Vas – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Misso mõis), 1684 Kaubi Jon och Hin, 1688 Kaupi Peter, Kaupi Mick, 1820 Kaubi (küla).  A3
● Kaubi oli 1977–1997 Käbli küla osa. XVII saj lõpus dokumentidesse ilmunud talupoegade lisanimi on andnud külanime, mis põhineb eesnime Jakob vanapärasel, XVI saj ka Kagu-Eestis korduvalt kirja pandud mugandusel Kaup. Vrd Kaubi1. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1271.1.224:216, L 837; Rajandi 2011: 86; Roslavlev 1976: lisa 2