[KNR] Eesti kohanimeraamat

Laatre1 [`laatre] ‹-sse› San – alevik Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Tõlliste vallas, mõis, sks Fölk, 1782, 1826 Plaatre ~ Laatre, 1839 Fölcks, Laatre M. (mõis).  B1
● Mõis kuulus enne Liivi sõda Kärkna kloostrile ja seda on esmakordselt mainitud 1555 (Völck, vrd 1582 Dwor niegdy mnszki do Falkienau ’endine Kärkna munkade mõis’, 1594 Felcke). Mõis võis siiski olemas olla juba palju varem. 1585 läänistati mõis Conrad Taubele. Temalt läks see kaasavarana Plateri perekonna valdusse ja püsis nende käes 1790. a-ni. 1920. a-test oli Laatre asundus, al 1977 alevik. Laatre nimi on tekkinud eesti keeles perekonnanimest Plater. K. Uustalu arvates on saksakeelne nimi Fölk tulnud mõisale kuulunud küla nimest Vella (XVI saj Welle, Wellakul, 1638 Wello). Sel juhul oleks tuletuskäik järgmine: Wellakul › *Welk › Felk. Algselt õ-liseks peetud eestipärasest nimest tegid sakslased suupärasema nimekuju Fölk. Vella ei ole tegelikult mingi kadunud küla, vaid on tänapäeval tuntud Väljakülana (kohalikus häälduses Välläkülä). Nime esisilbis on tegemist ä-ga, mitte õ-ga, samuti pole tuletuskäik päris tavaline, sest eeldab nimes mitut kokkutõmbumist. Seepärast võib see arvamus ka vale olla. Mõisanimi Fölk võib olla varieeritud nimest Falkenau, mis on Kärkna kloostri saksakeelne nimi. Folk ~ Fölkel ~ Volk(e) ~ Völk on ka tavalised saksa perekonnanimed. Vrd Väljaküla6. – ES, MF
Bfl: II, 140; ENE: IV, 325; EVK; Hupel 1774–1782: III, 291; Lexikon der Familiennamen 2008: 226, 629; Ligi 1961: 361; Rev 1638 I: 16; Rücker; Stryk 1877: 151; Uustalu 1968: 744; Uustalu 1972: 25–26

Laatre2 [`laatre] ‹`Laatre ~ -sse›, kohalikus pruugis varem `Laadre Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Abja vallas, mõis, sks Moiseküll, läti Plāteri, Plātere, Silmuiža, 1504 Hartwich Plate (maaomanik).  C2
● Ajalooliselt kuulus Ruhja kihelkonda Lätis. Laatre küla vana nime Mo[y]sekull on esmakordselt mainitud 1504, kui Liivimaa ordumeister läänistas selle koos Veelikse (Felix) külaga Hartwich Platele. Mõis rajati siia hiljemalt 1540. a-tel. Mõis jäi sama suguvõsa omandusse kuni 1730, kuid nime kirjutati 1838 kujul Plath ja hiljem Plater. Sellest perekonnanimest on saadud nii mõisa eesti- kui ka lätikeelne nimi. 1920. a-test Laatre asundus, al 1977 küla. Laatre mõisa saksakeelsel nimel Moiseküll on üksnes kaudne ajalooline seos noore Mõisaküla linnaga, mis paikneb naabruses, kuid on asutatud Abja mõisa maale. Laatrega liideti 1977 ↑Kirbla, ↑Masaku ja Vanamõisa (1922) küla. Kui 1997 ühendati Laatrega ↑Penniküla, siis hõlmas see ka varem liidetud külasid (↑Leisimõisa, ↑Põlde ja Rinna). Vrd Laatre1. – ES
Hagemeister 1836–1837: I, 129; KN; KNAB; LGU: II, 37; LVVV: P2, 207–208; Rev 1638 II: 79