[KNR] Eesti kohanimeraamat

Hõbeda1 ‹-sse ~ -le› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas, mõis, sks Hoebbet, 1241 Høppæthæ (küla), 1459 Hoeppede (mõis), 1732 Öbbeda (mõis).  A3
● Mõisast on teateid 1459. 1920. a-test asundus, u 1950. a-test küla. Hõbeda nimega on P. Johansen võrrelnud varasemaid soome isikunimesid Hopea, Hopia, Höpötti. L. Kettunen on näinud nime alusena sõna hõbe : hõbeda, mis võis esineda ka isikunimedes. Hõbedaga on 1977 liidetud ↑Ahila ja Ojaveski küla, viimane on alguse saanud Kõnnaste küla juurde kuulunud veskikohast, külana juba XVIII saj (1726 Ojaweske, u 1900 Оявески). – MK
EAN; EO: 10; Joh LCD: 371–372; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 72

Kihlevere ‹-`verre ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Kihlivere Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas, mõis, sks Kichlefer, 1241 Kyllæuæræ (küla), 1363 Kylevere, 1586 Kyliwer, Killifer, 1782 Kiglefer (Kichlafer) oder Köndes.  A4
● Mõis, mis varem oli ehk Kõnnaste nime kandnud (sks Kondes), nimetati Kihlevereks u 1700. Põline Kihlevere küla mõisastati XVIII saj täielikult. 1920. a-test Kihlevere asundus, al 1977 küla. L. Kettunen on vere-lõpulise nime algusosa seostanud sõna kihl : kihla ’pant, kihlvedu, leping’ mitmusevormiga, sõna algseks tähenduseks peab ta pantvangi. Kõnnaste küla (1241 Køndos) oli müüdud juba 1542 Hõbeda mõisale. Külanime lähtekohaks on kõnd : kõnnu. Tänapäeval moodustab Kõnnaste Kihlevere ja Hõbeda küla piiriala Ojaveski oja läänekaldal. 1977 liideti Kihleverega Karjametsa (1922), mis tekkis Undla mõisa kirdesopis oleva karjamaa kõrvale Hõbeda mõisa maale. – MK
ENE-EE: IV, 489; EO: 23, 277; Joh LCD: 444, 462; KNAB; Tammik 2003: 384