[KNR] Eesti kohanimeraamat

Sepa1 ‹-le› Äks – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Tabivere vallas (Saadjärve mõis), 1805 Seppa Jaan, Seppa Jaak, 1839 Seppa (talud), 1855 Dorf Seppa, 1858 Seppakülla.  B3
● Sepa talust XIX saj väljakasvanud küla. Nimi pandud ilmselt elukutse või lisanime järgi. 1977 liideti Sepaga Muru, ↑Pirusi ja ↑Vestli küla. – PP
 EAA.1392.1.407, L 1; PTK I: 219; PTMT: III, 590

Sepa2 ‹-le› Kaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Loona mõis, Meedla mõis, Pähkla mõis).  B4
● 1977–1997 oli Kaarma osa. Sepa küla on mainitud 1922. a rahvaloenduse materjalides, külas on Sepa talu. Sepa nimed pärinevad lisanimest, mille aluseks on sepp : sepa või isikunimi Sepp ‹ Joosep. Kaarma khk-s on palju Sepa talusid, ka lisanimi Sepa on olnud levinud juba XVII saj-st. Sepa küla põhjaosas oli varem Loona mõisa Iigi karjamõis (sks Schöneichen), mis XVIII saj oli korraks iseseisev mõis. – MK
BHO: 541; Buxhövden 1851: 66; KNAB; Rehepapp; SK I: 42–43, 375, 376

Sepa3 ‹-le› Pha – paik (küla) Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Kaali mõis).  C4
● 1977–1997 oli Putla osa, 2017 liideti Salaverega. Juba 1645 oli Putla külas, mis kuulus hiljem ka Laadjala mõisa alla, Seppa Tönnis. Talu- ja lisanimi Sepa on olnud Pühas levinud. Siinne Sepa on 1920.–1930. a-tel Kaali asundusest eraldatud küla, kus on ka Sepa talu. Vrd Sepa2. – MK
ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; Rehepapp; SK I: 375