[KNR] Словарь эстонских топонимов

Saunja1 [`saunja] ‹-sse› Jõe – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Rummu mõis), 1241 Saunøy, 1266, 1454 Saune, 1693 Saunia.  B3
● L. Kettunen peab nime algusosaks sõna saun : sauna, E. V. Saks ei pea seda usutavaks ja pakub välja savi : saue. Viimane variant sobiks ehk tähenduslikult paremini, ka toetab seda 1451. a kirjapanek Sauenkull, mis on aga ainus taoline. Küllap on algkuju siiski *Saunoja, seega on küla saanud nime ojalt. Vrd ka Saunalaht Pärispea neeme põhjatipus (Kuu), kus meremehed merelt tulles käisid, samuti Saunja talu (Nis). Saunja küla Jõelähtme-poolne osa Saunjast endast põhja pool kümmekonna taluga on olnud iseseisev Saura, ka Säura küla (1693 Saura, 1725 Saeura). Vrd Saunja2. – MJ
BHO: 538;  EAA.1.2.C-I-10; EO: 106; Johansen 1929: 72, 73; Joh LCD: 596; LCD: 46r; Saks 1974: 101; Wrede 2006: 46–47, 49; ÜAN

Saunja2 [`saunja] ‹`Saunja ~ -sse› LNg – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, poolmõis, 1537 Sawnisz (küla), 1615 Saunyakoppell.  A4
● Saunja poolmõis eraldati Salajõest 1816. Mõisa kõrval oli samanimeline küla. Küla asub Salajõe suudme lähedal, sellel kohal asus P. Johanseni järgi toomhärra koppel. Võimalik, et siin on Salajõge hüütud *Saueojaks või *Sauejõeks, vana omastava n on nimes säilinud. Saunja lahes Saunja kohal olevat saarekest on hiljemgi hüütud Sauesilmarahuks. Võimalik oleks lähtuda ka sõnast saun : sauna, vrd 1689 Sauna Koppell, kuid see näib hilisema rahvaetümoloogiana. Saunjaga on 1977 liidetud Kapa (1871 Kappa kõrts), Kõrgema (1553 Kerckemecky, 1798 Korgema, 1844 Kargema, 1871 Körgema) ja Rannaküla (1798 Ran̄a, 1844 Ranna). Vrd Saunja1. – MK
EAA.1.2.941:692, L 681p; EM: 85; Johansen 1951: 260; Mellin; Schmidt 1844; Schmidt 1871