[KNR] Eesti kohanimeraamat

Abula ‹-sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Mustjala mõis), 1572 Abula, 1592, 1645 Abbola, 1798 Abbul.  C3
● Võib-olla on Abulaga seotud varasem kirjapanek a-st 1453 (Hans van Appoll is eyn bur up Dagede). Küla on kuulunud ka Kärla ja Mõnnuste mõisa alla; XVIII saj alguses oli Abula mõis, 1782 taas küla. la-liiteline nimi lähtub tõenäoliselt isikunimest, vrd Abbo, mis on germaani Alf- ja Adel-alguliste isikunimede lühend. Viimasel puhul peab teine nimeosa algama b-ga (Abbo = Adelbert). Apo ja Appo tulenevad täisnimest Aabraham. Rahvasuus on küla jagatud kolmeks: Aandiotsa (läänes), Külaotsa (põhjas) ja Räägaotsa (lõunas). – MK
BHO: 1; KN; Plank 1979: 2; Rehepapp; SK I: 13

Jauni ‹`Jauni ~ -sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1592 Juny Tönnis, Janni Jack, 1645 Jauny Jurgen, 1798 Janni.  C3
● L. Tiik on arvanud nime pärit olevat läti sõnast jauns ’noor’. Võib-olla siiski on nime lähtekohaks isikunimi, näiteks lühend nimest Johannes või Joachim. – MK
Rehepapp; SK I: 53; Tiik 1976a: 416

Järise2 ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Elme mõis), 1645 Jerriße Hannuß (talu), 1798 Jerris (küla).  A2
● Algselt oli see talu, nime lähtekohaks võis olla omadussõna järvine : järvise. Järise põhjaotsas on Mäeküla (1934), mille varasem nimi oli talu järgi Pilli või Piili (XVII saj Billi Jack, 1855–1859 Пилли, u 1900 Пили, 1938 Pilli). Vrd Järise1. – MK
BHO: 140;  EAA.298.2.71, L 6;  EAA.2072.3.162, L 1; EAN; KNAB; SK I: 59, 292

Kiruma ‹-sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1645 Kirrome.  A3
● 1977–1997 oli ametlikult Tuiu osa. Kiruma nimega võib võrrelda Kiruvere küla nime ning vanema eesti isiku- või lisanime kirjapanekut Lauwer Kyrro (1537). Nime järelosa võis olla mäe või maa. – MK
EAN; KNAB; SK I: 106–107

Kugalepa [kuga‿lepa] ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1731, 1798 Kuggalep.  C2
● 1977–1997 oli Tagaranna osa. Kugalepa nime järelosa -lepa on tõenäoliselt arenenud varasemast liigisõnast lõpp : lõpe ’laht’. Algusosa Kuga tähendussisu on ebaselge. Tormas on Kuga talu (päritolu teadmata), vrd ka Vändra mõisas 1680–1684 uusasukas Kugaferre Jack. – MK
EAN; KNAB; Roslavlev 1977: 69; PTK I: 88; SK I: 127

Küdema ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas, mõis, sks Kiddemetz, 1522 Clemens Kuthmos, 1565 Kudemetz (mõis), 1645, 1731 Küddemetz, 1798 Kiddemetz.  A2
● Mõisa kohta on teateid a-st 1565, mõisa kõrval põhjas säilis samanimeline küla. Mõisa maadel 1920. a-tel tekkinud asundus liideti pärast 1930. a-id külaga. L. Kettunen on algusosa vasteks toonud soome keelest kytö, kytömaa, kytöviljelys (eesti kütis) ’ale’, vrd murdeline küdi ’ale’. Järelosa -ma on asendanud varasema -metsa. Vanemas rahvalikus jaotuses on küla osad Paluküla loodes ja Tuhna küla põhjas. Nimed kajastuvad mh kolmeverstakaardil 1855–1859 (Палло, Туна). – MK
 EAA.298.2.71, L 6; EM: 123; EO: 121; Johansen 1951: 307; KNAB; SK I: 155

Liivaranna [liiva‿ranna] ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Paatsa mõis), 1795 Liewa Tomas, Liewa Redick (talupojad), 1855–1859 Лива (küla), 1923 Liiva, kuni 2017 Liiva.  A2
● 1977–1997 oli Pahapilli osa. Külas on ka Liiva talu. Liiva on lisa- ja talunimena tavaline. Küla nimetati Liivarannaks 2017, kui moodustatavasse Saaremaa valda sattus mitu Liiva-nimelist küla. Vrd Kihelkonna-Liiva, Laugu-Liiva. – MK
EAA.311.1.685:63, 64, L 61p, 62p;  EAA.298.2.71, L 6; EAN; KNAB; ÜAN

Lussu ‹-le› Kaa, Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Kaarma-Suuremõisa mõis, Piila mõis, Pähkla mõis), 1732 Lusso Hanso Pert, 1922 Metsa (küla), kuni 2017 Metsaküla.  A3
● Anijala ja Tõrise tütarküla, nimetatud ühe talu järgi. XIX saj võis talu tühi olla, 1865. a mõisakaardil on märgitud Lusso Soo ja soosaarel asuv hooneteta talukoht ilma nimeta. 1930. a-tel oli kohal Lussu metsavahitalu. Kui algne on talunimi, siis võib see tuleneda isikunimest, vrd soome Ambrosiuse mugandit Plussu. Kui aga oletada, et talu on nime saanud soo järgi, siis loodusnimi võis tuleneda murdesõnast luss : lussu ’teatud putukas, lutikas’. Isikunimi selle külanime alusena on tõenäolisem. Algselt oli tegu hajataludega metsas (Lussu, Ränga, Ärase), esmakordselt külana (Metsa) 1922. a nimekirjas. 1977–1997 oli ametlikult Tõrise osa. Kui 2017 sattus moodustatavasse Saaremaa valda mitu Metsaküla, nimetati Lussu külaks. – MK
EAA.311.1.89:671, L 569;  EAA.3724.5.2101, L 1, foolio 7; EAN; KNAB; Rehepapp; SK I: 193
Märkus. Täiendatud Lussu nime etümoloogiaga 2017-12-08T15:22:39.

Merise ‹-sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1645 Merrise.  C2
● XVIII saj I poolel oli Merise riigimõis, seejärel jälle küla. 1977–1997 oli Tagaranna küla osa. Merise nime lähtekohaks on sõna meri + liide -ne : -se. – MK
BHO: 352; EAN; KNAB; Rehepapp; SK I: 214

Mustjala1 [`must‿jala] ‹-`jalga ~ -sse› Mus – kihelkond ajaloolisel Saaremaal, sks Mustel, 1782 Mustjalla kihhelkond.
● Iseseisev kihelkond loodi 1646 varasemaist Kaarma ja Kihelkonna khk osadest. Saaremaa jala-liiteliste nimede hulka kuuluv nimi on pärit mõisalt ja võib olla tulenenud isikunimest *Mustjalg. Vrd Mustjala2. – MK
EO: 50; SK I: 224

Mustjala2 [`must‿jala] ‹-`jalga ~ -sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas, mõis, sks Mustelhof, 1592 Mustell (küla).  C3
● Mustjala mõis on rajatud u 1605. Mõisa maale tekkis 1920. a-tel asundus, selle kõrval oli 1923 nimekirjas ka Mustjala alevik. Pärast 1930. a-id oli asula ametlikult Alevi küla (1945, 1970), al 1977 Mustjala küla. Külanime lähtekohana on oletatud isikunime *Mustjalg. Vrd Mustjala1. – MK
BHO: 370; EAN; EM: 123; EO: 50; KNAB; SK I: 224

Ninase ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1731 Nennas, 1798 Ninnast.  C2
● 1977–1997 oli ametlikult Tagaranna küla osa. Nime lähtekohaks sobib sõna ninas ’maanina, neem’. Ninase küla põhjaotsas Küdema lahe ääres asub 2006 valminud Saaremaa sadam, tuntud ka süvasadamana. – MK
EAN; KNAB; SK I: 246

Ohtja [`ohtja] ‹-sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Küdema mõis), 1438 an de zee to Vochtis, Vochtenssen zee, 1602 Han Ocht, Ochtis, 1731 Ochtjas (mõis).  A3
● Ohtja mõis tekkis XVI saj, 1749 ühendati Küdemaga ja muutus selle kõrvalmõisaks. Mõisa kõrval lõunas säilis samanimeline küla. Nime võiks analüüsida kaheosalisena Oht+ja, kus järelosa võiks olla lühenenud sõnast järv. Küla lähedal asubki Ohtja järv, mida on mainitud juba XV saj. Algusosa aluseks võis olla sõna oht ’karu’ nagu Ohtla nimes, kuid kahtlusi äratab esmamainingu sõnaalguline v, vrd voht : vohu (võht, oht), mis on taimenimetuse võhumõõk esiosa murretes. Kui sõna *vohi ’kits’ käändus nagu rohi, siis võiks esmamainingus peegelduda nime alusena ka see sõna, vrd J. Gutslaffil mötzwohu ’metskits’. Võimalik, et algse vesistunimena on siinne külanimi ühendatav ka Soome raskesti seletatavate Vuoht-nimedega. Vrd Vohilaid. – MK
BHO: 399; EO: 89; Gutslaff 1998: 232; SK I: 256–257; Wd

Paatsa [`paatsa] ‹`Paatsa ~ -sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas, mõis, sks Paatz, 1453 Peter Pades is tho Hathkull, 1565 Padis (küla), 1645 Padeß, Padiß, 1731 Paatz.  A2
● Mõis tekkis XVIII saj algul, selle kõrval säilis samanimeline küla. Mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti pärast 1930. a-id külaga. Nime algupära võiks tuletada sõnast paas, lähtevormist *Paadese võis kujuneda Paatsa. – MK
KNAB; LUB: XI, 300; SK I: 268–269

Pahapilli [paha‿pilli] ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Paatsa mõis), ? 1592 Pilli Pent, 1627 Paha Pilli Tönnis, 1798 Pahhapil (talurühm), 1826 Pahapilli, u 1900 Пахапилли (küla).  A2
● Külas on ka Pahapilli talu. Tõenäoliselt talunimest lähtunud külanime aluseks on omadussõna paha ja isikunimi Pill, mis on mugand mehenimest Filip, Philip, Philippos. Pahapilli rannaäärset osa tuntakse sadama järgi Varese nime all (1645 Warreßa Laratz, 1798 Warrese talu). – MK
KNAB; Mellin; Rehepapp; SK I: 271, 485

Panga2 ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Paatsa mõis), 1554 Pancker orth (tõenäoliselt tähistas Panga panka), 1645 Pancke, Pank.  A2
● Nimi tuleneb sõnast pank : panga ’järsk kallas, kamakas’. Vrd Panga1, Panga pank. – MK
BHO: 429; SK I: 277

Panga pank Mus – rannik Saare maakonnas Saaremaa vallas.  A2
● Järsk paekivikallas on nime saanud Panga külalt, mis omakorda on nimetatud panga järgi. Kirjapanek a-st 1554 Pancker orth võis tähistada panka. – MK

Pelissoo [pelis‿`soo] Kaa, Mus – soo Saare maakonnas Saaremaa vallas, 1798 Pölli Soo Rabba.  A3
● Saaremaal esineb ä ja ö vaheldust, seetõttu võib nimi olla lähtunud isikunimest Päll, kuid võrdluseks võib tuua ka soome sõna pöllö ’öökull’. – MK
SK I: 284

Rahtla [`rahtla] ‹`Rahtla ~ -sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1592, 1645 Rachtill, 1798 Rachtla.  C3
● Külanime tähendussisu jääb hämaraks. Oletades, et -la ees oli isikunimi, nagu on kahtlustanud V. Pall, võiks võrdluseks tuua sks Rache või alamsaksa-friisi nimed Raht, Rahtkens. Kui otsida vastet üldnimede hulgast, sobiks nime võrrelda soome sõnaga rahti ’säng, vagu (külvimaast), küüdimaks, veskitoll, laevamaks, talvenootkonna liikmetele makstav rahaline tasu, tükitöö’. – MK
Heintze-Cascorbi 1933: 393; Pall 1996: 389; Rehepapp; SK I: 324

Selgase [`sel´gase] ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1572 Selli, Selliel (mõis ja küla), 1645 Sellie, Selga, 1703 Seljase Küllast Seljasse Ero, 1782 Seljasse mois.  C3
● Mõis asutati Rahtla ja Selgase (Selliel) küla maadest 1572 ning sai nime külalt. 1737 ühendati mõis Pidulaga (Khk) ja muutus selle karjamõisaks. Mõisa kõrval põhjas säilis samanimeline küla. Mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti pärast 1930. a-id külaga. Nime lähtekohaks on maastikutermin selg : selja + -se või selle tuletis, näiteks Jämaja selles : selge ’seljandik’. Esimesel juhul on tugev aste tulenenud järgkäänetest, s.o muudest käänetest peale nimetava, kuid kirjapanekuist on näha, et kasutusel on olnud ka nõrk aste. – MK
BHO: 544; SK I: 373–374

Silla3 ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1798 Silla (küla).  C3
● 1977–1997 oli Mustjala osa. Küla asub maanteede ristumiskohas, külas on ka Silla talu. Nimi pärineb tõenäoliselt sõnast sild : silla, mis rahvakeeles võib tähendada ka maanteed. – MK
EAN; KNAB; Mellin; Rehepapp; SK I: 380

Tagalaht [taga‿`laht] Khk, Mus – laht Saare maakonnas, 1770 Tagolacht, 1855–1859 Тагалахтъ, 1939 Tagalaht.  B3
● Tagamõisa poolsaare idaküljel asuv laht. Kuressaarest ja Kihelkonnalt vaadatuna asus tagapool. Nimetatud ka Pidula laheks. Vrd Pidula. – MK
 EAA.298.2.71, L 6; Eesti VP; EVK

Tagaranna [taga‿ranna] ‹-`randa› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), u 1900 Тагаранна (küla), 1923, 1939 Tagaranna.  C2
● On olnud kaluriküla ja kõrts, kujunenud XIX saj lõpuks. Nimi pärineb loodusnimest. – MK
BHO: 575; Eesti VP; KNAB; ÜAN

Tirtsi jõgi Kär, Mus – jõgi Saare maakonnas Saaremaa vallas.  C2
● Jõgi on nime saanud Vanakubja küla Tirtsi talu järgi. Talunime aluseks on isikunimi, vrd Tirt täisnimest Diedrich. – MK
KNAB; SK I: 432

Tuiu ‹`Tuiu ~ -sse› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala mõis), 1731 Tuio Toffer, 1798 Tujo (talud).  A2
● Külas on ka Tuiu talu. Hilisemaid Tuiu talusid on veel Karja ja Kärla khk-s. Nimi pärineb lisanimest, tuiu oli lastekeeles ’kullake, lapsuke’, vrd ka tuiu ’tuhnus’. – MK
SK I: 442

Vanakubja [vana‿kubja] ‹-le› Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Mustjala kirikumõis), 1798 Wannakubja.  C2
● Küla oli Mustjala tütarküla, hüütakse ka Mustjala-Kirikukülaks, sest kuulus kirikumõisale. 1977–1997 oli küla ametlikult Mustjala osa. Vanakubja on nime saanud talupoja lisanime järgi. Vanakubja eraldi osad on Kohula (idas) ja Taguküla (läänes). – MK
BHO: 647; EAN; KN; KNAB; Mellin; Saaremaa 1934: 680

Võhma5 [`võhma] ‹`Võhma ~ -sse›, kohalikus pruugis `Vöhma Mus – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Mustjala vallas (Elme mõis), 1560 Waymes (küla ja vakus), 1592 Wohmes.  A2
● Rahvasuus on küla jagatud viieks osaks: Antsupereots (lõunas), Kipsiväljaots (loodes), Kuresküla (idas), Mägiküla (põhjas) ja Suurküla (keskel). Vrd Võhma1, Väike-Võhma. – MK
BHO: 658; KN; Rehepapp; SK I: 500