[KNR] Eesti kohanimeraamat

Äidu ‹-le› Ote – paik (küla) Valga maakonnas Otepää vallas (Palupera mõis), 1418 Heyduwe, 1475 Heydewe, 1582 Haidakul, 1584 Heidokila, 1628 Heide Kuella, 1638 Heydokyll, 1795 Eido, 1811 Mae Eido, Alla Eido (talud), 1922 Äidu (karjamõis).  C2
● Äidu on olnud vana ja laialdase territooriumiga küla Arulast põhja pool, mida on XV saj dokumentides mainitud alati koos Arulast lõunas paiknenud külaga (1418 Woynel, hiljem Waist, ka waiwasta kyllo, ↑Arula). Balti kohaleksikon (BHO) mainib ka Äidu mõisaks olemist (1436 Hof von der Heyde), aga pole kindel, kas see on ikka sama koht. Samuti pole kindel, millist veskit on mõeldud Heydemole (1449) nime all, kõige tõenäolisemalt siiski Palu veskit (↑Palupera). XVI–XVIII saj kuulus küla Arula mõisa alla. Äidu küla nimi kandus XVII saj üle talurühmale. XIX saj omandas selle kandi Palupera mõis, Äidule rajati karjamõis. Karjamõisa maad jagati 1920. a-te alguses asundustaludeks. 1977 liideti Äidu Arulaga. Äidu nimi on ilmselt sama päritolu nimega, mida kandis Võnnu Poka mõis (sks Heidohof, 1582 Heitho). Seda nime on saksa keeles olnud lihtne samastada sõnaga Heide ’nõmm, palu’. Kõige usutavamalt pärineb Äidu nimi vanast isikunimest, mis kestis edasi talupoegade lisanimedena, nt Häide (Räp). Varajastes mainingutes näib sisalduvat kesksõna kuju *häitüvä. Isikunime aluseks võiks olla vanasaksa nimi Hait, Heit, Heite, Heito, Haito. Nt soome perekonnanime Heittola peetakse põhinevaks sellel, hiljemalt keskajal Soome jõudnud isikunimel. Vrd Poka2. – MF, ES
BHO: 29–30, 61, 109; EAA.1865.5.38:18, L 30; EAA.1865.2.51/1:8, L 7; KNAB; LGU: I, 202, 508; PA I: 79, 132; Rev 1624/27 DL: 112; Rev 1638 I: 90; Sukunimet 1992: 91–92