[KNR] Eesti kohanimeraamat

Änniste1 ‹-sse›, kirjakeeles ka Enniste Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Särevere mõis), u 1900 Энисте (küla).  B2
● Liideti 1977 Vilitaga. J. Koit on nimega samastanud 1631. a kirjapaneku Ehus, kuid see pole kindel. 1726 oli Särevere mõisas Vilita küla all talupoeg Ennisto Jahn. Talunime vahendusel on sellest lisanimest saanud külanimi. Lähteks on olnud eesnimi Enn. L. Kettunen on nime võrrelnud soome sugunimega Hänninen. Vrd Änniste2. – MK
EO: 216; KNAB; Rev 1725/26 Jä: 143; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, Y:2

Änniste2 ‹-sse› LNg – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Uugla mõis), 1689 Henneste By, 1798 Ennest (küla), 1844 Ennest, 1923 Suur-Änniste, Väike-Änniste.  A3
● Änniste on 1977 liidetud Jalukse ja Soolu külaga. Lisanimena esineb Änniste 1726 Kullamaa khk Piirsalu mõisa Enni külas (Enniste Niggo, Enniste Tönno, vrd 1712 Suur-Kalju küla all 1712 Enniste Tenno). 1845 on Uuglas kaks Änniste talu (Gr. Ennist, Kl. Ennist). Külanimi pärineb tõenäoliselt isikunimest, vrd Enni, Enn, mis võib olla mugand nimest Engelbrecht, nagu on tõenäoline Martna Eniste ehk Änniste puhul, nimetatud Kurevere mõisa XVII saj lõpu kupja nime järgi (↑Kurevere²). Änniste koosneb kahest osast: läänepoolne Suure-Änniste ja idapoolne Väikse-Änniste. Esimene on Soolu, teine Jalukse piires. – MK
EAA.1.2.941:627, L 618p; EAA.3.1.448:375, L 627;  EAA.2072.5.42, L 1; Mellin; Rajandi 1966: 55; Rev 1725/26 Lä: 100; Schmidt 1844; ÜAN