[KNR] Eesti kohanimeraamat

Alamõiža [ala‿`mõiža] ‹-`mõiža ~ -sse›, kirjakeeles ka Alamõisa Lei – asula Lätis Vidzemes Gulbene piirkonnas samanimelises vallas, mõis, läti Lejasciems (asula), Lejasmuiža (mõis), sks Aahof.  A3
● Üks leivude asualasid Lätis. Alamõiža oli kroonumõis, mis XIX saj keskel jagati laiali. 1867 tekkis alevik, 1873 alev; 1928–1939 oli linna õigustega. Läti nimi Lejasciems (‹ leja ’org’ + ciems ’küla’) on sisult lähedane Leivu nimele, täiend Lejas- märgib läti nimedes sama mis Ala- eesti nimedes. Viimati räägiti Leivu murrakut veel tõenäoliselt ↑Pajušilla (Kārklupe) külas. Leivu eestlasi on Alamõiža vallas võib-olla asunud veel järgmistes paikades: Allikülä (läti Aļļi), Andrini (Andriņi), Kibakülä (Ķibas), Küllekülä (Kuļļi), Küpärmäe (Cepurkalni), Majanikülä (Majani), Salaga (Salaki), Tšipati (Čipati), Töülüsta (Tīlani) ja Tüüre ehk Töüremõiža ehk Duurõmõiža (Dūre). – PP
BHO II: 2; KN; KNAB; Lvv: II, 293–294; Niilus 1935