[KNR] Eesti kohanimeraamat

Alu1 ‹-sse› Rap – alevik Rapla maakonnas Rapla vallas, mõis, sks Allo, 1241 Alafæ (küla), 1409 Alwen (mõis), 1410 Aluwen, 1456 Alitn ~ Alun, 1470 Allone.  A3
● Mõisat on mainitud 1409. Hiljem küla kadus (1470 on veel mainitud Alloke, mis on ehk „väike Alu“). 1920. a-tel tekkis mõisasüdame ümber Alu asundus, millest pärast Teist maailmasõda eraldati tihedam keskosa Alu asundiks, 1977 sai see alevikuks. Nimes esineb ilmselt tüvi ala (1241 ehk *Alava), mis viitab allpool paiknemisele. L. Kettunen näeb ka seoseid läänemeresoome isikunimega Alu ja kohanimega Alutaguse. XV–XVI saj mainitakse Alu külade hulgas *Nihu küla (1409 Nychtke, 1410 Nichke, 1456 Nychko, 1523 Nichtko), mille täpsem asukoht ei ole teada. Vrd Kalevi. – PP
Bfl: I, 105, 107, 228 (+reg), 898; EO: 140, 260, 301; Joh LCD: 312–313; LCD: 42r

Alu2 ‹-sse ~ -le› Tõs – küla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tõstamaa vallas (Tõstamaa mõis), 1542 Alo Hanno, Alo Peto, Thomas Alo, 1618 Halloby, 1680–1684 Allo Kylla, 1839 Allo.  C1
● XVI saj kuulusid selle lisanimega talupojad Tõhela küla alla. Aluga on 1977 liidetud ↑Häidaste küla. Vrd Alu1. – MK
Roslavlev 1977: 56; Rücker; Saaga: SRA Baltiska fogderäkenskaper f. 390, 1618:68; Stackelberg 1928: 164, 227