[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ambla1 [`ambla] ‹`Ambla ~ -sse› Amb – alevik Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Ambla vallas (Ambla kirikumõis, Kuru mõis, Raka mõis), 1253 Ampele ~ Ample, 1467 Ampel, 1711 Ampla, 1782 Ambla.  A2
● Ambla küla kujunes kirikualevikuks XIX saj lõpul. Kiriku ümber olid mõisate kõrtsid, mille juurde hakati ehitama elumaju. 1945–1979 oli Ambla alev. Nime on sageli seostatud ladinakeelse sõnaga amplus (naissoovorm ampla) ’ulatuslik, lai, avar, suur; tähtis, mõjuv; suurepärane, hiilgav’, selgitades kiriku nime Amplae Mariae kui suurt (suursugust) Maarjat. See pole aga arvatavasti põhjendatud. E. Tarvel leiab, et nime esinemine juba 1253 Ampele ~ Ample kujul kõneleb eestipärasuse kasuks. Võib lisada, et teisedki samas dokumendis mainitud kohanimed on eestikeelsed (v.a Weysenberg Rakvere kohta) ning ka hilisemast pole Ambla kohta teada ühtegi muud nimekuju, seega säilis algupärane eesti nimi. L. Kettunen taastab nime kujul *Ampula ning tuletab selle kahtlemisi sõnast amb : ammu ’vibu’ või isikunimest *Ambo(i). Rahvaetümoloogia seostab nime härja ammumisega, kuid ka ambudega. ¤ Vanasti, kui veel olid sõjariistadeks nooled, odad ja tarvitati ambusi. Sääl Ambla alevis oli olnud kõige kuulsamad ambude tegijad, seepärast hüütudki alevit Amblaks. (1939) – FP
Bfl: I, 267; EAA.1248.1.7:2, L 2p; EO: 86–87; KM: ERA II 219, 597 (8) – 1939; EVK; Hupel 1774–1782: III, 500; Lageda 1930; LUB: III, 258a; LUB: I, 258; Tarvel 1979: 35

Ambla2 [`ambla] ‹`Ambla ~ -sse› Amb – kihelkond ajaloolisel Järvamaal, sks Ampel, 1281 parochia Ample.
● P. Johanseni arvates hõlmas Loppegunde muinaskihelkond hilisemat Järva-Jaani ja Koeru kirikukihelkonda. E. Tarveli arvates hõlmas see aga Järva-Jaani ja Ambla khk ala ning selle nimi võis tulla ↑Läpi küla nimest. Ambla preestrit on mainitud 1253, kihelkonda 1281. Kihelkond säilitas sama nime eesti ja saksa keeles, kuigi saksa keeles on kohati (u XVII saj) kasutatud ka nime Groß-Marien ’suur Maarja’. – FP
Hupel 1774–1782: III, 502; LUB: III, 475a; Tarvel 1979: 34