[KNR] Eesti kohanimeraamat

Enge [`enge] ‹`Enge ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Änge PJg – küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas, mõis (Enge-Uduvere mõis), 1515 Hartnorme kulle, 1534 Orthenorm, 1624 Ortenorm, 1680–1684 Enge Hoff (mõis), 1782 Enge mit Hannenorm.  C3
● Nimega on samastatud 1575. a kirjapanek Ennico Wahenorm. J. Koidu andmeil on piirkonnanimi Engelsche (1619) nime andnud hilisemale mõisale. Mõis on asutatud pärast 1638. Mõisa kõrval säilis küla. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus, mis sulas kokku külaga; 1970. a-tel oli kirjas asundusena, al 1977 küla. Võib-olla on nimi tekkinud isikunimest, vrd Ennik, sks Enge, Engelbrecht. L. Kettunen tunneb Enget talunimena, vrd ka Pärnumaal 1618 Engh Madiß ja Läänemaal 1535 Melit van Engema. TMr Engevere (Ängavere, Engavere, ↑Haava¹) puhul toob Kettunen võrdluseks äng : ängi ’kitsikus, häda, viletsus’, ängama ’peale sundima, kaela määrima’ ja oletab isikunimesid *Änga, *Ängo(i), *Änge(i). Vrd Änkküla. – MK
Beiträge 1874: 394; BHO: 65; EO: 303; Heintze 1908: 178; Roslavlev 1977: 24; Saaga: SRA Baltiska fogderäkenskaper f. 390, 1618:55; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, E:2; Stackelberg 1926: 208, 215; Stackelberg 1928: 190