[KNR] Eesti kohanimeraamat

Harju ‹-le›, kohalikus pruugis Arju Emm – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Vaemla mõis), 1565 Harie by, 1622 Haria, 1689 Harrio kulla, 1798 Harjo.  A4
● Küla on kuulunud Vaemla ja Emmaste mõisa alla. Nimi on tõenäoliselt siirik, tulenedes L. Tiigi arvates Harju ehk Harjumaa nimest. P. Ariste seevastu pole otsesõnu nii arvanud, tuues vasteks harju ’oos, kõrgendik, küngas, mägi’, mis esineb soome kohanimedes. Küla kaguosa on endine popsiküla Harju-Männiku ehk Sillaotsa, Vrd Arju, Pühalepa-Harju. – MK
Ariste 1938b: 9; HK: 36; KNAB; Tiik 1970a: 607; Troska 1987: 99

Harjumaa [harju‿`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Arju‿`maa = Harju maakond – maakond Põhja-Eestis, 1212 Harien, 1241 Harriæn, Hæriæ, u 1720 Harjo Ma; sks Kreis Harrien, vn Ревельскій уѣздъ.
● Harjumaa ajalooline tuumik paiknes XIII saj praeguse Raplamaa keskosas ja Kagu-Harjumaal, koosnedes arvatavasti hilisematest Hageri, Juuru ja Kose khk-st. Tallinna ümber paiknenud ↑Revala maakond liideti Harjumaaga hiljemalt XIII saj keskpaiku, sestpeale jäid piirid sajanditeks muutumatuks. 1950. a haldusreformiga maakonnad kaotati ja Harjumaa jagati mitmeks rajooniks. Tallinna ümbrusse jäi alles Harju rajoon, algul üksnes Tallinnast idas. Hiljem liideti põhiosa Loksa (1957), Kose (1959) ja Keila (1962) rajoonist. 1990 maakonnad taastati. Harjumaa nimi on seotud tõenäoliselt sõnaga (mäe)hari : harja, vrd ka harjakas ’Harjumaa elanik’, soome harju ’seljandik, (mäe)hari’. J. Simm oletab lähteks isikunime Harju. – PP
EEW 2000: I, 290; ENE-EE: XII, 144–145; EO: 171; HLK: XV, 8; Joh LCD: 188–189; KNAB; LCD: 40v, 41r; Simm 1976b: 15; Vestring 1998: 15; Wd