[KNR] Eesti kohanimeraamat

Hiiumaa viipenimi. Häälik h hääldamist kontrolliv käeasend või selle variant.

(Hiiumaa viipenime variant.)

Hiiumaa [hiiu‿`maa] ‹-le› = Hiiu maakond – maakond ja saar Lääne-Eestis, 1575 Hioma, 1732 Hio-ma, 1782 Hio ma, 1826 Hio-Ma.
● Saart on esmakordselt mainitud 1228 (insula deserta que dicitur Dageida), hiljem nimede all Dagden, Daghöe, Dagaithi, rootsi Dagö. Halduslikult kuulus Hiiumaa Läänemaa alla, omaette maakonnaks eraldati 1946. 1950 nimetati see Hiiumaa rajooniks ja 1990 uuesti maakonnaks. Eestikeelses nimekujus esineb A. Thor Hellel o-line nimekuju ka mõisanimes: 1732 Hio mois (= Hiiessaare). L. Kettunen on võrdluseks esitanud saare soomekeelse nime Hiidenmaa ja eesti sõnad hiis : hiie ’salu, põõsastik’, pühad hiied ’pühapaigad’, hiid (hiis) : hiiu, hiidlane ’hiiglane’, ’Hiiumaa elanik’. Sõnatüve algtähenduseks on arvatavasti ’matmispaik’. Hiiumaa nimekuju tuleb kirjapanekuisse 1575, kuid esineb rahvaluules. Rootsi Dagö lähtekohaks on tõenäoliselt isikunimi + ö ’saar’. P. Johansen on võimalikuks pidanud, et esiosa Dag- on rahvaetümoloogiline moodustis eesti sõnast tahk : tahu ’luisukivi, kant’, kusjuures varasemate kirjapanekute lõpuosa, vanapõhja -ethe ’maakitsus’, oleks vaba tõlge eesti sõnast nina. Vrd Hiiessaare. – MK
BHO: 51; Bienenstamm 1826; EES: 75; EO: 109; Essen, Johansen 1939: 257; HK: 46–47; Hupel 1774–1782: III, 571; Johansen 1951: 126; LUB: VI, 2718; Thor-Helle 1732: 309