[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tõivere [`tõivere] ‹-`verre ~ -sse› Plt – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas (Tapiku mõis), 1583 Teiwer (küla), 1599 Taywer, 1624 Teyfer, 1797 Toifer.  B1
● L. Kettunen on nime lähtekohaks pakkunud isikunime Tõiv ja võrrelnud Tõikvere nimega. Vrd Taevere, Tõikvere. – MK
EO: 282, 310; Mellin; PA IV: 18; P XVI: 278; Rev 1624 PL: 40

Võivere1 [`võivere] ‹-`verre ~ -sse› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis, sks Woibifer, ? 1281 Vyavire, 1505 Woifer (mõis), 1529 Weyver (mõis), 1796 Woibifer (mõis).  A3
● 1920. a-test Võivere asundus, 1940. a-test küla. Ehkki varasemad kirjapanekud tähistavad mõisat, on tegemist tüüpilise vere-lõpulise külanimega, nii et mõis on ilmselt saanud nime varasemalt külalt. Nime algusosa on isikunimi, vrd Võibu, Võibo. Vrd Võibla. – MK
BHO: 682; KNAB; LUB: III, 475a; PTK I: 281

Võivere2 [`võivere] ‹-`verre ~ -sse› Kos – paik (küla) Harju maakonnas Kose vallas (Tammiku mõis), 1241 Wætheueræ, 1413 Weydever, 1726 Woyfer (küla), 1796 Woibifer (küla), 1844 Woiwer (küla).  B2
● Küla on enne 1637. a Tuhala mõisalt Tammiku mõisale läinud. 1977 jagati Kata ja Oru küla vahel. Sageli on vere-lõpulistel nimedel olnud algusosaks muistne isikunimi, P. Johansen on siin õigustatult lähtekohaks pidanud isikunime Woyde (*Võide). L. Kettunen kõrvutab nime sõnaga võie : võide ning lisaks isikunimedele *Võidi, *Võide sõnaga võit seotava isikunimega *Võitto : *Võido. Vrd Võidivere, Võivere1. – TL
Bfl: I, 112; EO: 283; Joh LCD: 658; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 311; Schmidt 1844