[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kabuna1 ‹-le› Emm – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Emmaste mõis), 1668 Kabbuna Paull, 1684 Kappuna Christ, Kappuna Paul, 1798 Kabbona.  C4
● 1977–1997 oli Külama osa. Kabuna nimega vrd kabun ’kohikukk’, ka kabuhärg ’kohihärg’, saksa Kapaun ’kohikukk’, mis võis esineda isikunimena. L. Tiik on arvanud, et sellenimeline on tulnud Saaremaalt enne 1668, Saaremaal on Jämaja, Pöide ja Püha khk-s Kabuna talud. Lisanimena esines XVI saj Läänemaal Kabona Manto (Mar) ja XVII saj Pärnumaal Kappuns Mazs. Soome kohanimedes esineb murdesõna kappuna ’madal ja peaaegu kuivanud järvelaht’, mis meie saarte kohanimedes võib-olla samuti kõne alla võiks tulla. – MK
EAN; HK: 61; KNAB; NA; Rev 1601: 168; Stackelberg 1928: 133; Tiik 1970a: 607

Kabuna2 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ Kabunillõ› Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas (Vana-Kasaritsa mõis), 1765 Kabbuna Johann, Kabbuna Mick, 1839 Kabbina.  C2
● Liideti 1977 Meeliku külaga. Esialgu oli tegemist talupoja lisanimega Tinnüste külas. Varem, 1684, esinesid samal kohal Kaldo ja Wakando talunimed. Kabuna lisanimi pärineb tõenäoliselt sõnast kabun (alamsaksa kappūn, sks Kapaun ’kohikukk’), vrd Wiedemanni sõnaraamatu sõimuväljendeid vana kabun, vana kabu. Vrd Kabina, Kabuna1. – ES
EAA.1268.1.401:53, L 49p;  EAA.308.2.178, L 1; EES: kabun; HK: 61; Rücker; Wd