[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kalme1 ‹-le› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kõnnu mõis), 1839 Kalme weski, u 1900 Кальме (küla).  A3
● 1977–2000 oli Kõnnu küla osa. 1694 on Kalme küla kohal olnud *Mägipere (Meggi Perre), kus elas Kõnnu mõisa linakangur. Kalme veskit on teiste külade reas nimetatud 1839 Kuusalu koguduse personaalraamatus. Taludest, mis hiljem külasse kuulusid, on XVIII saj ja XIX saj algul mõned suuremad Kimbalu küla all, teised on Kõnnu mõisa vabadikutalud. XIX saj algupoolel on mainitud Kalme kõrtsi, veskit ja talu. Rahva mälestuses on külana tekkinud alles siis, kui Kõnnu mõis hakkas kohti müüma. Oma nime saanud külas leiduvate vanade kalmude järgi. – MJ
EAA.1216.1.271:86, lk 159; KN: Vilbaste; KNAB; Tarvel 1983: 94; Vilbaste 1956: 131

Kalme2 [`kalme] ‹-le› Plt – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (Adavere mõis).  A2
● Külanimena oli rahvasuus hiljemalt 1930. a-tel, 1939 kavandati see nimi osale Adavere asundusest ning 1945 esines ta juba külade nimekirjas. Külas on ka Kalme talu. Nii küla kui ka talu olevat nime saanud Kalmemäe järgi, kus olnud vana matusepaik (1688 Kalmel begrafnings platz, 1887. a kaardil on koha lähedale märgitud Erbbegräbnis, see oli Stackelbergide suguvõsa matusepaik). 1935. a-st on pärit Stackelbergide suguvõsa matusepaigast eraldatud Kalmistu talu plaan. Kalme külaga on 1977 liidetud Aruküla (1688 Arrokyllas Engh Möther, u 1900 Аррокюль). – MK
 EAA.308.2.206, L 1;  EAA.308.2.208, L 1;  EAA.2469.1.703, L 1; ERA.14.2.719 (Põltsamaa vallavalitsuse 9. VI 1939 koosoleku protokoll nr 8); KN; KNAB

Kalme3 [`kalme] ‹-le ~ -sse› Rõn – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rõngu vallas (Uderna mõis).  A3
● Hiline küla, mis praeguse nime sai u 1939, kui nimetati ümber Uderna küla, eristamaks seda samanimelisest asundusest. TEA entsüklopeedia järgi on küla saanud nime seal kõrguva Kalmemäe järgi. Külas on ka Kalme talu. Pigem on asula nimetatud talu järgi, mille nimi pärineb mäekünkalt. L. Kettunen on kohanime tuletanud sõnast kalm : kalma ~ kalmu ’(pühitsemata) hauakoht, paganlik ohverdus- või matusekoht’ mitmuse omastavas käändes. Kohanimekartoteegi andmeil on küla nimetatud ka Kirepi-Uderna ja Pimsi külaks. Viimane seostub ilmselt Uderna mõisa vanema eestikeelse nimega (1796 Pinski M). 1977 liideti Kalmega osa Lauri ja ↑Leivaste külast. Kalme piirides on ka Kanepi karjamõis (sks Kanepäh, 1839 Kanepä). Vrd Uderna. – EE
ENE-EE: X, 14; EM: 96; EO: 127; ERA.14.2.717 (Elva vallavalitsuse 7. VI 1939 koosoleku protokoll nr 8); KN; KNAB; Mellin; Rücker; TEA E: X, 12

Kalme4 [`kalme] ‹-le› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas (Jõgeveste mõis), 1839 Kalme (talu), 1945 Kalme (küla).  A2
● Küla on nimetatud talu järgi. Kalme loodeosa tuntakse Jaasikse nime all, mida on varem ka omaette külaks loetud (vrd 1684 Hüste Külla all taluna Jasika Tep). Vrd Kalme1. – MK
 EAA.308.2.191, L 1; KNAB; Rücker