[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kangru1 [`kangru] ‹-le› Jür – alevik Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis).  B4
● Kangru sai alevikuks 2008, enne seda oli ta küla. Küla moodustati 1997 Luige küla osast, mis 1977. a-ni oli kandnud Raudalu nime. ↑Raudalu põhiosa oli varem liidetud Tallinnaga. Nime lähteks on uueaegne katastrinimi Kangro, mida kannab ajalooline Kurna mõisa Nõmme metsavahitalu (1637 Nömme Tausma Hans, 1697 Nommtausme, 1871 Nömmetausma). 2019 liideti Kangru alevikuga ↑Tammejärve küla. – PP
 EAA.1.2.C-I-21; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 40; KNAB; Schmidt 1871

Kangru2 [`kangru] ‹-sse ~ -le› PJg – küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas (Halinga mõis), 1923 Kangru (asundus).  C4
● Kangru oli Halinga mõisa kõrvalmõis (sks Konstanzenhof), mis moodustati 1660. a paiku kolme talukoha ning Tarva küla karjamaade liitmisega, vrd sealkandis 1724 Weber Otto. Pärast 1858 on Halinga mõisas märgitud perekonnanimena Кангоръ, kihelkonnas on ka mõni Kangru talu. Külana on Kangru märgitud 1945. Vrd Kangru3. – MK
BHO: 252; EAA.1865.5.176:45, L 43p; KNAB; Pärnumaa 1930: 460; RGADA.274.1.182/5:71, L 461p; Uuet 2002: 99; ÜAN

Kangru3 [`kangru] ‹-le› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Valgu mõis), 1945 Kangru.  C1
● 1977–1997 oli Valgu küla osa. Külanimi on tõenäoliselt tekkinud talunimest, Vanamõisa külas on Kangru talu (arvatavasti 1782 hajatalu Kangro Mats Valgu mõisa all, 1798 Weber). Nime lähtena vrd kangur : kangru ’kangakuduja’ või ka kangur : kangru ’kivikangur’. Vrd Kangru2. – MK
EAA.1864.2.IV-8:124, L 126; KN; Mellin; Uuet 2002: 97