[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kirna2 ‹`Kirna ~ -sse› Mar – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas (Suure-Lähtru mõis), 1539 Henno Kirno (üksjalg), 1591 Kirna (küla), 1597–1598 Kirnw (küla), 1620, 1689 Kirnby, 1798 Kirno, 1913 Керна, 1922 Kirna (Kerne).  B1
● Nimi on olnud u-tüveline, vrd kirn : kirnu. Siiski võiks ka Kirnu nimede puhul arvesse võtta võimalikku laenu keskülemsaksast: kürn ’veski’, isikunimi Kirn(er) ’mölder’. Vrd Kirna1, Kirna3. – MK
Almquist 1917–1922: 297; EAA.1.2.937:72, L 71p; EAA.1.2.941:1633, L 1623p; Heintze-Cascorbi 1933: 304; Kallasmaa 2012a: 190–191; KNAB; Mellin; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:140, L 138; Stackelberg 1928: 133

Kärnjärv [`kärn‿`järv], kirjakeeles ka Otepää Kärnjärv Ote – järv Valga maakonnas Otepää vallas Sihva ja Mäha piiril (Pühajärve mõis), 1825 Kern jerw.  C2
● Asub Annimatsil. Täpsustav täiend Otepää eristab järve teisest tuntud Kärnjärvest, Pindi Kärnjärvest Võrumaal. Nime häälikuliseks aluseks sobivad nii kärn : kärna ’koorik, korp; nahahaigus’ kui ka kärn : kärni ’kirn’. Esimesel juhul võiks nime seletada nii, et sellest järvest võis saada kärnasid tekitava nahahaiguse; teisel juhul võis järv kuju poolest meenutada kirnu, aga see seos ei ole nii selge. – MF
 EAA.1368.1.12, L 1; EMS: kärn¹, kärn²; KN; KNAB

Mulgi ‹`Mulki ~ -sse ~ -le› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas (Uue-Kariste mõis), 1811 Mulgi Peter, Mulgi Jack (talupojad Uue-Kariste mõisa all), u 1900 Мульги (talurühm).  A3
● Külana mainitud 1970, oli sellal kahes osas (Mulgi I ja II), mõlemad liideti 1977. Nimi pärineb talupoja lisanimest mulk : mulgi, mida on kirja pandud al XVI saj-st. Võibre küla all on 1565 mainitud Mullick Mattz, 1568 Mullicas Madtz, 1601 Mulcke Rautzep. Kariste mõisa all oli 1683 ka Mulgista küla. Veel ühes Karksi linnusepiirkonna külas leidus 1565 Mullickene Janny ~ Mullikeyne Jannus. Sõnakujude mulgi ja mulli(ka) vaheldumist on keeleajalooliselt raske seletada. Nime päritolu kohta vt ↑Mulgimaa artiklist. Mulgiga on 1977 liidetud Kirnu küla (u 1900 talurühm Кирну) ja ↑Võibre. Mulgi lõunaosa tuntakse Kosksilla nime all. Hallistes oli ka teine Mulgi küla (Põlde-Mulgi, XVI–XIX saj Abja mõisa Atika küla Mulgi talu, 1565 Mullimeus), mis liideti 1977 Põldega. Vrd Mulgimaa. – MK, ES
EAA.308.6.266:26, L 25p; EAA.1865.3.171/3:14, L 13p, 14; KNAB; Lust, Pae, Saar 2017; Rev 1601: 146; SRA: Baltiska fogderäkenskaper (Karksi foogti arved 1565–1568)
Märkus. Täiendatud varasemat ajalugu. 2018-02-18T20:50:35.