[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kitsa [`kitsa] ‹-le› Emm – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Kassari mõis), 1564 Kyße Pett(er), 1565 Pett. Kyttsas, 1576 Kitz Micke, 1577 Kitze Miche, 1587 Kitzo Micko, 1693 Kitza, 1712 Kütza, 1795 Kitse Mart, Kitse Michel, Kitse Ado, 1858 Kitza.  C4
● 1977–1997 oli ametlikult Kaderna osa. Kitsa tänapäeva nimekuju vasteks (vrd 1565) sobib kitsas : kitsa, vrd ka kits : kitse. L. Tiik on nimele vasteks toonud isikunimed Kyß, Gyß ‹ Gisebertus ja germaani isikunimed Kizo, Chizo. Tiik osutab ka Saaremaa Kitse-nimedele, mis nüüd on esitatud „Saaremaa kohanimedes“, siiski seisukohta võtmata. Põhimõtteliselt on Tiigi oletus vastuvõetav, vähemalt osa vanemate Kitsa- ja Kitse-nimede ajaloos võib olla olnud seoseid ülal toodud germaani isikunimedega. Probleem on selles, kas võõrkeelsed kirjurid nägid ja kuulsid varasemais eesti nimedes oma kõrvule harjumuspärasemaid nimesid või kasutasid eestlased sel ajal tõesti germaanipäraseid isikunimesid. – MK
EAN; HK: 85; KNAB; RehepappHi; Tiik 1970a: 608

Kitseküla1 [kitse‿küla] ‹-`külla›, kirjakeeles ka Kitse Võn – küla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Haaslava vallas (Haaslava mõis), 1767 Kitse K., 1795 Kitzeküll, 1796 Kitse, 1834 Kitsekülla, 1925 Kitse.  A2
● Nimi pärineb talupoja lisanimest (1638 Kitze Rein). XVIII saj-ni oli küla tuntud Mõrajärve nime all (1431 Morajerwe, 1536 Moragerwe), arvatavasti on seda nimetatud ka Ojakülaks (1582 Haye, 1638 Hayokylle, 1713 Ojakühla). – MJ
Mellin; Rootsmäe 2016: 39; Simm 1973: 43, lisa 46; Simm 1977: 112–113; Tartumaa 1925: 476

Kitsõ ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1585–1587 Косляково-Вяхирево, 1882 Козликово, Вахорево (puustus), 1886 Kitse kõrts, u 1900 Козляево, 1903 Kitsõ kõrdsi, u 1920 Kozlääevo, 1928 Kitseküla.  C2
● Kohta on mainitud XIX saj ka puustusena ning XX saj algul kõrtsina. Tegemist on ehk tõlkenimega, vrd vn козёл ’kits’ või козлик ’kitsetall’. Pihkvamaal on mitmeid samatähenduslikke kohanimesid. Värska vallas on Kitsõmägi ja Kitsõsuu. Paralleelnime Вахорево päritolu on teadmata, ehk tuleneb see isikunimest Вахруша ‹ Вахромей ‹ Варфоломей (‹ kreeka Βαρθολομαῖος/Bartholomaios). Venemaal on mitu Vahruševo (Вахрушево) nimega kohta. Kitsõga on 1977 liidetud Raba küla (vn Рябово). Vrd Kitseküla1. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1903: 44, 164; KNAB; Pskov 1585–1587: 313; SeK: 42; Setumaa 1928: kaart; Truusmann 1897b: 27; Vasilev 1882: 136; VMS