[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kopli1 [`kopli] ‹`Kopli ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis).  C3
● Kopli küla moodustati 1977 Lagedi asunduse põhiosast, mis jäi Lagedi aleviku piirest välja. Küla asub alevikust põhjas. Kuni a-ni 1977 viitas sama nimi Lagedi raudteejaamast lõunas olevale asulale (põhikaardil praegu Kopliküla). Nime ümbertõstmise põhjus on teadmata. – PP
KNAB

Kopli2 [`kopli] ‹`Kopli ~ -sse› Lüg – küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (Püssi mõis), 1913 Koplikülla (küla).  C3
● Alal olid Püssi mõisa moonamajad ja paar popsikohta. Kopli nime olevat küla saanud asukoha järgi Lüganuse küla hobusekoplite juures. – MK
EVK; KNAB

Kopli3 [`kopli] ‹`Kopli ~ -sse› Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Karja kirikumõis), 1782 Koppli Niet, 1855–1859 Копли (küla), u 1900 Копли (küla), 1923 Kopli (talurühm).  C2
● 1977–1997 oli Karja küla osa. Nime aluseks on koppel : kopli ’taraga piiratud heina- või karjamaatükk’. – MK
 EAA.298.2.71, L 6; EAA.2072.3.308; EAN; KNAB; Rehepapp; ÜAN

Kopli4 [`kopli] ‹`Kopli ~ -sse› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas, 1515 Teghel Coppel, 1689 Tegel Koplet, 1732 teiliskoppel; sks Ziegelskoppel.  B1
● Tallinna ajalooline asum samanimelisel poolsaarel. Keskajal suurim Tallinna kinnistu, nime saanud Kopli mõisa järgi, kus peeti linna kariloomi. 1365 on mainitud telliselöövi, 1372 on teateid koplivahtide (koppelman) kohta, 1415 on mainitud Kopli kaluriküla. Telliselöövi järgi nimetati piirkonda ka Telliskopliks. Koplit on jaotatud neljaks allasumiks: Bekkeri ja Vene-Balti (kunagiste laevatehaste järgi), Neeme (aedlinn, 1930 rajatud tänava järgi) ning Telliskopli (kunagise mõisa lähem ümbrus). – PP
 EAA.1.2.C-III-2; Johansen 1973: 228, 329, 503; Kivi 1972: 46; Tallinn 2004: I, 230–236; Thor-Helle 1732: 309