[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kurtna1 [`kurtna] ‹`Kurtna ~ -sse ~ -le› Hag – küla Harju maakonnas Saku vallas, mõis, 1530 Kurtena, 1725 Kurna, Kurtna Tönnis.  A1
● Kurtna mõis eraldati Kirdalust 1750, ent al 1789 olid mõisatel taas enamasti samad omanikud. Kurtna mõisasüdame ümber rajati 1920. a-tel Kurtna asundus, mis pärast Teist maailmasõda nimetati Kurtna I külaks. 1977. a-st Kurtna küla. Vana Kurtna küla (= Kurtna II) kuulub 1977. a-st Tagadi küla piiresse. Vrd Kurtna2. – PP
EAA kinnistud; EO: 147; Joh LCD: 239; Rev 1725/26 Ha: 245

Kurtna2 [`kurtna] ‹`Kurtna ~ -sse ~ -le› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Illuka vallas, mõis, 1241 Kirtanaos (küla), 1550 Kurtniss (mõis).  C4
● Keskajal on küla kuulunud Kärkna kloostrile, 1426 sai küla (kurthenis) Saksa ordule, mõisat on mainitud 1480 (to Curtnis im hove). Muinasajast pärit küla oli mõisastatud a-ks 1637. XX saj uuesti küla. 1970. a-tel nimetati mõisasüdame ümber olevat tiheasustust Kurtna asundiks, see liideti Kurtna külaga 1977. Kurtna nime esineb mujalgi Eestis. Nime tähendussisu pole teada, L. Kettunen on nimega võrrelnud tegusõna kurtma ja oletanud ka na-liitelist isikunime. Mõisast 1,2 km edelas on Ahu, XX saj alguses olnud küla. Vrd Kurtna1. – MK
Bfl: I, 1359, R, lk 329; BHO: 277; EO: 147; Joh LCD: 433; KNAB; Monumenta: V, 29

Kurtna3 [`kurtna] ‹`Kurtna ~ -sse ~ -le› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Kärsa mõis), 1456 Kurgudell (küla), 1688 Kurdna, 1796 Kurtna.  A3
● 1977–1997 oli Nadalama osa. Esmamainingu järgi võiks nime lähtekohaks olla kurk : kurgu, seletuseta jääb -na päritolu. Külanime kujunemisele võis mõju avaldada Jõhvi vana külanimi Kurtna, millele ei ole head etümoloogiat leitud. L. Kettunen on seda võrrelnud tegusõnaga kurtma ja oletanud isikunime. Kui käsitada nime esmamainingut kui la-liitelise kohanime üleskirjutust, siis võiks Kurtnat võrrelda Kulna nimega, millest samuti on nii nimelõpule -la kui ka -na toetuvaid kirjapanekuid. Vrd Kulna. – MK
Bfl: I, 232; BHO: 277; EAN; EO: 147; KNAB