[KNR] Eesti kohanimeraamat

Sõnaraamatust • Kohanimeraamatu PDFi sisukord • @tagasiside Päring: osas Kohanimi Nimekuju Liik ja asukoht Kihelkond Mõis Järelkanne Igalt poolt eesti keeles suomeksi in English по-русски latviešu удмурт кыл марий йылме комиӧн эрзякс auf Deutsch Ära luba otsida muudest artikli osadest Ära luba otsida sarnaseid sõnu Mitme otsisõne puhul piisab ühe leidmisest Pane kursor iga kord päringureale Ära rakenda ajapiirangut Tõstutundlik Rõhk allajoonituna Lähedastest vastetest ainult märksõnaloend Järjesta leiud asjakohasuse alusel Meta: * ? [abc-f] [^abc-f] Sõnastiku komplekspäring Sõnastiku statistika

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Kihnu viipenimi. Kohamärk osutab Kihnu naiste triibuseelikule.

Kihnu ‹`Kihnu ~ -sse› Khn – saar Pärnu maakonnas Kihnu vallas, 1386 Kyne, 1518, 1530 Kyna, 1544 Kyne; rts Kynö, erts Kin [kiin], sks Kühnö, läti Ķīļu sala.  C4
● P. Ariste on nime tuletanud eesti sõnast kihn ’pähklitupp, vilja kesi, ussi kest’. L. Kettunen toob nimele järgmised vasted: kihn : kihnu ’pähklitupp’, kihne ’hapukas, hapu’, kihnus, ihnus ’kitsidus’, soome kihnu ’hõõrumine, kitsidus’; ’pikatoimeline, aeglane inimene’. P. Nurmekund on esitanud nimele vasteiks eesti küüs : küüne ja küna, mida P. Ariste on kritiseerinud. K. Pajusalu on nime võrrelnud soome kohanimega Kihniö, mille lähtekohaks on isikunimi, taustal V. Nissilä järgi tegijanimi kihniä ~ kihnijä tegusõnast kihnata ’hõõruda; käia või teha midagi vaevaliselt’ või sõnast kihnu ’aeglane, saamatu inimene’. Isikunimi või elanikke iseloomustav nimetus olekski seniseist usutavaim nimeseletus. – MK
Ariste 1938a: 95; EO: 157; Nurmekund 1937: 176; Nurmekund 1939: 41–47; SPK: 158

© Eesti Keele Instituut    ^a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur