|
Leitud 5 artiklit
Lepiku1 ‹-le› Emm – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Emmaste mõis), 1609 Leppiko Hans, 1798 Leppiko (talu), 1844 Lebbigo (küla). C4
● 1977–1997 oli ametlikult Viiri osa. Talunimest külanimeks kujunenud nime aluseks on lepik : lepiku ’lepamets’. Vrd Lepiku2, Lepiku3, Lepiku4. – MK
EAN; HK: 128; KNAB
Lepiku2 ‹-le› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas (Roela mõis). B2
● Moodustati Roela asunduse osast 1939. a paiku, kui kavas oli asunduste kaotamine. 1977–1997 oli Obja osa. Nimi võib olla inspireeritud läheduses olevast Tammiku külast, seega variatsiooninimi. Vrd Lepiku1. – MK
EAN; ERA.14.2.720 (Viru maavalitsuse ettepanek 31. III 1939 nr 12-525 asunduste kohta); KNAB
Lepiku3 ‹-le› Muh – küla Saare maakonnas Muhu vallas (Muhu kirikumõis), 1731 Leppiko Jürge, 1798 Leppiko (talu), u 1900 Лепику (talurühm). C1
● Külana 1922. 1977–1997 oli Levalõpme osa. Lepiku nime aluseks on lepik : lepiku, külanimeks on see saanud talunime vahendusel. Lepiku ja Tupenurme vahel asus varem Korista küla (1756 Korrista Andrus, 1798 Korrist), XIX saj II poolel oli Korista talu Lepiku külas. Vrd Lepiku1. – MK
KNAB; Mellin; Rehepapp; SK I: 124, 178
Lepiku4 ‹-le› TMr – küla Tartu maakonnas Kambja vallas, kuni 2017 Ülenurme vallas (Reola mõis), 1796 Läppik; sks Leppiko (karjamõis). C2
● 1920. a-tel rajati Lepiku karjamõisa maadel asundusküla. Ajuti nimetatud Lepiku alevikuks (1922), 1939. a paiku muudeti külaks. Lepiku piiridesse jääb edelas Kuivakuru (Kam) ja kagus osa kunagisest ↑Reola asundusest (Suure-Reola mõisasüdamiku ümbruse krundistatud maad). Vrd Lepiku1. – EE
ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; Mellin
Lepiku5 ‹-le›, kirjakeeles varem ka Iru-Lepiku Jõe – Tallinna asum Pirita linnaosas (Väo mõis), u 1900 Ирро-Леппико. C1
● Endine küla, mida hakati obrokikruntidele rajama 1874, enne 1870. a oli kaks-kolm majapidamist. Mõne aasta jooksul toodi Lepiku külla ka varasema Pirita-Kose piirkonna elanikud. Liideti linnaga 1945. Küla karjamaal olevat Tallinna voorimehed karjatanud oma hobuseid. Külas on ka samanimeline talu. Lepiku ida- ja kaguosa on 1920.–1930. a-tel olnud Kaasiku küla, mis pärast 1940. a-id on sulandunud Lepikuga ühte. Kaasiku on eesti nooremate külanimede hulgas tavaline, siinne sai nime talu järgi. Vrd Lepiku1. – MJ, PP
EE: V, 325; ENE-EE: VI, 497; Nerman 2008b: 132–133; Vene TK 42