[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Lootvina [`lootvina] ‹-`vinna›, kohalikus pruugis `Luutvina-`vinnaVõnküla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Vastse-Kuuste vallas (Vastse-Kuuste mõis), 1534 Loetfyn, 1557 Lottfin, 1582 Lotwin, 1627 Luttwin Iwann, Russ.  B3
Kuulus 1582 Tähtvere, 1588 ja 1601 Ahja, 1627 nähtavasti Kriimani ja 1638 Kuuste mõisale. Lootvina on olnud ka Vastse-Kuuste mõisa kõrvalmõis (sks Lothwen), millest esimesi teateid on 1815, kuid on ilmselt vanem. XIX saj III veerandil rajati u km kaugusele Uue-Lootvina karjamõis (sks Neu-Lothwen) ja endist hakati kutsuma Vana-Lootvina nimega (sks Alt-Lothwen). 1920. a-tel tekkis Lootvina asundus, mis 1977 liideti külaga. Pärast Rootsi aega olid kõik Lootvina talud teotööst vabastatud ja maksid nt raharenti. Pärimuse kohaselt tulnud küla esimesed asukad Rootsimaalt. Külanime seletamisel osutab J. Simm 1627. a kirjapanekule, kus on viidatud nimekandja vene päritolule. See võiks viidata külanime vene algupärale, kuid tegemist võib olla ka külanimest tekkinud lisanimega. Vene ин-liitega külanimed näitavad asula kuulumist kellelegi ja on moodustunud isiku- ja hüüdnimedest, seepärast toob ta Tupikovile toetudes võrdluseks vene isikunime Лутовининъ. Külanimi võib lisanimest muidugi tekkida, kuid Lootvina puhul ei tule see arvesse, kuna küla on vanem. Külanimi on lisanimeks eelkõige siis, kui nimekandja on läinud elama teise külasse. Toetudes sama 1627. a kirjapanekule, märgib Simm, et küla varasem nimi on Buschenhof. Tollal on Busche Moyse olnud ühelt poolt veskikoht, teisal öeldakse, et küla nimega Luttwin, mida ka Buschenhoff’iks kutsutakse, on 8 adramaad suur ja kuulub Kriimani mõisale (Brinckenhoff). Vrd Pikajärve. – MJ
KN; Rootsmäe 2016: 395–396, 420; Simm 1972: 290; Simm 1973: 64, lisa 21, 86–86; Varep 1978: 60; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur