[KNR] Eesti kohanimeraamat

Mahnova ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Se – küla Petseri rajoonis Uue-Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Махно́во, 1652 Махново, u 1790 Махнова, u 1866 Михнова, 1903 Machnowa, 1904 Mahnova, Махно́во, 1922 Mahnovo.  B2
● XIX saj kuulus Kossolka kogukonda ja Irboska Nikolai kogudusse. L. Vaba arvates tuleneb kohanimi hno-lõpuga lisa- ja hüüdnimest, mis on tuletatud slaavi kanoonilistest nimedest: Махново ‹ Махно ‹ Матвей. Kuigi hno-lõpulisi isikunimesid leidub Vene allikates XII saj-st, on nad A. Popovi andmeil vene foneetikale ebatavalised ning jäänud püsima Pihkvamaal, samuti Valgevenes (vrd valgevene Махнович, Махнóвічы). Eesnimi Махно võib tulla ka nimedest Максим või Епимах (‹ kreeka Ἐπίμαχος/Epimachos). Kohanimi Mahnovo (Махново) on Pihkvamaal ja mujal Venemaal väga levinud. Vrd Paloveere1. – AK
Academic; EMS; Hurt 1903: 258; Hurt 1904: XXIV; PGM 1785–1792; Popov 1981: 115–116; RL 1922; SeK: 77; Truusmann 1890: 57; Vaba 2014: 921; Vene TK 126; VMS