[KNR] Eesti kohanimeraamat

Huulõ ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ›, kirjakeeles varem Huule Vas – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1820 Morrosa Kersna Huul, 1909 Hule (talud), u 1920 Huule.  C2
● 1684. a kaardi järgi elas Huulõ küla kohal Moroße Kersten ~ Morroße Kiärstin. Siis ja hiljem arvestati seda hajatalu lähedase Kamnitsa küla alla, 1688 oli aga sama peremees Morrosse Carsten kirjas Hanikase küla all. 1977. a-st on Huulõ liidetud Rebasmäe külaga (Räp). Uus külanimi kujunes XIX saj ühele peremehele antud perekonnanimest Huul. Nime andmise motiiv pole teada. Talunimi Morrosse säilis XIX saj-ni, selle aluseks on eesnimi Moritz algnimest Mauritius. – ES
BAL: 675; EAA.1271.1.226:178, L 1799;  EAA.308.2.178, L 1; EAA.308.6.316:57, L 50p; Eesti TK 42; Rajandi 1966: 128; Roslavlev 1976: lisa 4

Maaritsa ‹-sse› Kam – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas, kõrvalmõis (Vana-Prangli mõis), sks Neu-Rewold, Maritze, 1839 Maritze, 1923 Maaritse (asundus).  B1
● Maaritsa kõrvalmõis loodi Reola mõisa tükeldamisel 1829. Asula tekkis 1873 rajatud Maaritsa ehk Prangli õigeusukiriku juurde. K. Luhametsa sõnutsi on nimi tuletatud talu nimest, vrd 1721 ja 1723 Mauritza Jaan, 1723 Maritza Jaan. Tegu on ladinapärase eesnimega Mauritius ’mooramees’. Maaritsa on kandnud ka Vastse-Reola nime (sks Neu-Rewold). 1977 liideti Maaritsaga Lutsu küla (1839 Lutzo talu). Vrd Mooritsa, Prangli, Reola. – EE
BHO: 501; EM: 92, 182; ENE-EE: VI, 78; Rajandi 2011: 126; RGADA.272.1.172:14, L 9; RGADA.274.1.174:11, 14, L 7p, 13p; ÜAN

Mauri ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Vas – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Vastseliina mõis), 1638 Mauri Andres, 1684 Mauri Johan, Tohmas, 1820 Mauri (küla).  B3
● Esmamainimise Mauri Andrest on nimetatud venelaseks (ein Rusz). 1684. a kaartide järgi on Mauri Johan koos Toomaga ja *Rebäse Hans (Räfwas Hans) elanud praeguse Pedejä küla kohas. Praeguses Mauri külas on elanud kaks venda, Kindnar ja Raußeps (raudsepp). XVIII–XIX saj on mõlemat talurühma loetud üheks Mauri külaks, Mauri nimi on lõpuks kinnistunud idapoolsele. Nime päritolu pole selge. Algnime Mauritius mugandusena on Lõuna-Eestis üldiselt tuntud saksapärane pika o-ga Moorits. Vastseliinas on üks kohalik isanimi omastavas olnud Morossa (Morosse, Morrosa), millest on arenenud muuhulgas Morosuu-Tsäpsi külanimi (↑Haava³). Vene perekonnanimesid Mavrin ja Mavrišin on peetud tekkinuks hoopis naisenimest Mavra (kreeka Μαύρα). Samatähenduslik mehe eesnimi Mavr (Мавр) on liiga haruldane. Püha Mauritiuse vene vaste Маврикий on ehk see, mille mugandusest Mauri küla nimi kõige usutavamalt pärineb. Sõna maur (sks Maure) ei tule liiga uue keelendina kõne alla, vrd vanem moorlane, Mooramaa mees. Vrd Pedejä. – ES
 EAA.308.2.177, L 1;  EAA.308.2.178, L 1; EAA.308.6.316:58, L 51p; EAA.1271.1.224:80, L 593; EES: 284; Petrovskij 1966: Мавр; Rajandi 1966: 128; Rev 1638 I: 169; Unbegaun 1995: 89

Moori ‹-le› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Uue-Võidu mõis), 1855–1859 Мори, u 1900 Моори (karjamõis), 1937 Moori.  A1
● Külana 1930. a-te kaartidel. 1806 oli Võidu (Woidoma) mõisa all Warese Morri Jaan, 1811 oli Uue-Võidu ehk Karula mõisa all talupoeg Wasarimori Ado, koha järgi nimekirjas sama talu mis 1806. Tõenäoliselt sellest on tulnud Moori talu nimi, millest omakorda karjamõisa ja küla nimi. Võimalik, et lisanime teise osise aluseks on isikunimi Moor ‹ Mauritius. – MK
 EAA.298.2.71, L 9; EAA.567.2.999:9, L 6p; EAA.1865.3.282/19:18, L 18; KNAB; Rajandi 2011: 126

Mooritsa ‹-le› Pal – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Kuremaa mõis), 1798 Moritzhof, 1826 Morizzhof.  B2
● Algselt oli Mooritsa karjamõis, mis rajati Kuremaa mõisniku Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi (1767–1826) ajal. Moonakaasundus tekkis sinna 1861. a-ks, kandikohad jagati 1922, kui tekkis asundus, mis pärast Teist maailmasõda oli kirjas juba külana. Kohanime lähtekohaks on saksa isikunimi Moritz, ladinapäraselt Mauritius, eestipäraselt Moorits, nimetatud tõenäoliselt eespool mainitud mõisniku, tema samanimelise isa või poja järgi. – FP, VP
 EAA.1388.1.1310, L 1; Genealogisches Handbuch: Livland II, 1028; KN; PTK I: 142; Rajandi 1966: 128

Muri2 ‹-le› Pst – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Aidu mõis).  C3
● Külana nimekirjas 1970, nimi on saadud talunime vahendusel. XVII saj on Paistu khk-s märgitud hajatalu Murri Mart, mille täpsem asukoht ei ole selge, kuid 1683 on Kassiküla all mainitud talupoegi Murri Matz ja Murri Henn. XVIII saj oli Muri Paistu khk-s levinud lisanimi (vrd 1724 Murri Marcus, 1795 Aidu mõisa all Murri Toennis, Murri Janus). XVI saj oli Viljandi mõisa alal Muri Marth. Lisanime aluseks on isikunimemugand, mis võib olla lähtunud täisnimest Mauritius. Vrd Muri ’musta koera nimi’. Vrd Muri1. – MK
EAA.308.6.266:16, L 15p; EAA.567.3.111:9, L 8; EAA.1865.3.209/1:5, L 3p, 4; KNAB; PA IV: 156; Rev 1638 II: 68

Muriste ‹Muriste ~ -sse› Kse – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Illuste mõis), 1565 Muris by, 1591 Muriste By.  A4
● Keskajal kuulus küla Lihula nunnakloostrile, hiljem Illuste mõisale. 1977–1997 oli küla Hõbesalu osa. Muriste nime päritolu on ebaselge, näib, et nime lähtekohaks on ne- või s-sõna või nimi. Järelliide -ste liitub kohanimedes sageli isikunimele, vrd tänapäeva koeranimi Muri, sõna murimust ’täitsa must’, Muri ‹ Mauritius (?). Muriste põhjaosas on Mõiste talud (1844 Mosta küla). Vrd Muri. – MK
BHO: 368; EAA.1.2.932:14, L 12, 78, L 73p; Schmidt 1844; VMS

Rõssa ‹`Rõssa ~ -sse› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1875 Rössa (karjamõis), u 1920 Rõssa.  A3
● Rõssa nime all tekkis XIX saj II poolel Orava mõisa karjamõis. 1920. a-tel sai sellest asundusküla. Karjamõisa kohale hilja kinnistunud Rõssa nime päritolu pole teada. Kõige tõenäolisemalt kuulub nimi kokku üle Eesti levinud Rässa ja Ressa talunimede, endiste talupoja lisanimedega. Vrd nt Võnnu khk-st Oravale levida võinud perekonnanimi Ress. Orava kohalikus kontekstis võiks Rõssa nimi olla lühenenud tänapäevaks kadunud lisanimest Morossa (nt 1684 Morroße Kiärstin Kamnitsa külas). Morossa lisanimi pärineb eesnimest Moritz (‹ Mauritius), mis on aluseks Morosuu-Tsäpsi (↑Haava²) paikkonnanimele. Rõssa nimi võib pärineda ka venepärasest isikunimest, vrd vn perekonnanimi Рысев, Рысин sõnast рысь ’ilves’. 1977. a-st kuulub Rõssa küla alla 1930. a-tel tekkinud Orava raudteejaama asula (1970. a-tel Orava asund), rahvakeeles Orava jaam või lihtsalt Jaam. Vrd Rässa. – ES
 EAA.3724.4.1905, L 1; EAA.308.6.316:57, L 50p; Eesti TK 42; Rajandi 1966: 128; Unbegaun 1995: 150