[KNR] Eesti kohanimeraamat

Nõmme2 ‹-le›, kohalikus pruugis Nömme Käi – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Putkaste mõis), 1611 Neme, 1782 Nemmekülla.  B3
● 1977–1997 oli Käina aleviku osa. Käina Nõmme küla on praeguste andmete kohaselt Hiiumaal vanim sellenimeline paik. Nimi lähtub sõnast nõmm : nõmme ’kõrge kuiv liivane maa, metsaga või ilma; kanarbik’. Mellini kaardil 1798 on Nõmme, Selja ja Käina vahel mainitud ka Liiva küla (Liwa, 1620 Liffva). Vrd Kärdla-Nõmme, Reigi-Nõmme. – MK
Almquist 1917–1922: 293; EAN; HK: 168; KNAB

Nõmme11 ‹-le›, kohalikus pruugis Nömme Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Karja mõis), 1645 Nömma Hanß, 1731 Nemme Hans.  C2
● Algselt vist Pamma küla juurde kuulunud talu on andnud nime külale, mis kujunes XIX saj lõpuks. 1977–1997 oli Nõmme ametlikult Pamma osa. Vrd Nõmme2. – MK
EAN; KNAB; SK I: 251-252

Nõmme13 ‹-le› Kei – Tallinna linnaosa ja asum, 1784 Nömme (kõrts), 1798 Nöme (kõrts).  B2
● Nõmmet on esimest korda mainitud Schrammi 1784. a kaardil kõrtsi nimena; XIX saj kujunes tallinlaste väljasõidukohaks. Al 1873 hakkas kujunema suvilapiirkonnaks; XX saj esimestel kümnenditel tekkis püsiasustus. 1917 sai aleviks, 1926 linnaks, 1940 liideti Tallinnaga (1941–1944 oli jälle omaette linn). A-st 1993 Nõmme linnaosa (langeb suuresti kokku varasema Nõmme linnaga), mille koosseisu kuulub Nõmme asum, Nõmme ajalooline süda raudteejaama ümbruses. Nõmme kõrtsi kohal asus varem Jälgimäe mõisa *Mägedevahe kõrts (Meggedewahe Krog), mis on märgitud Johan Holmbergi kaardil 1689. Nõmme linnaosa asumid on ↑Hiiu, ↑Kivimäe, ↑Laagri, ↑Liiva, ↑Männiku, Nõmme, ↑Pääsküla, ↑Rahumäe, ↑Raudalu ja ↑Vana-Mustamäe. Vrd Nõmme2. – PP
 EAA.1.2.C-III-2; Tallinn 2004: I, 370, II, 19–24; Tallinna asumid 2013: 195

Nõmme14 ‹-le› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), 1853–1855 Nömme Krug (kõrts), 1878 Nöme (küla), 1913 Nömmekülla.  B1
● Küla liideti 1977 Aasuväljaga. Külas oli ka Nõmme talu. Enamik talusid olid Väätsa mõisa kahepäevakohad, kuid oli ka suuremaid, mille hulka kuulus Nõmme talu (kuuendikukoht). Nimi on saadud looduseseme nimetuse järgi, ka metsa Väätsa mõisast läänes kutsuti Nõmmemetsaks. Vrd Nõmme2. – MK
 EAA.3724.4.520, L 1;  EAA.3724.4.523, L 1; EVK; KNAB