[KNR] Eesti kohanimeraamat

Oandu1 [`oandu] ‹-le› Lüg – küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (Maidla mõis), 1591 Oendall (küla), 1665 Owando (küla), 1732 Owando Ado (talupoeg Mäetaguse mõisa all), 1796 Oando (karjamõis ja kõrts).  A1
● Oandul oli Maidla mõisa karjamõis, XVIII saj algupoolel kuulus ala aga Jõhvi Mäetaguse mõisa alla koos Rääsa ja Piilsega (müüdi Mäetagusele 1665). Tõenäoliselt on 1726. a Mäetaguse mõisa hajatalu Awando Ado sama mis 1732 Owando Ado. Lisanimi on suure tõenäosusega siirik Haljalast, kus on vanem Oandu. L. Kettunen tunneb Lüganuselt nimekuju Uandu, millest ta küsimärgiliselt on moodustanud algse *Uvanto ja mida võrdleb nimega Oandimaa. 1920. a-test oli Oandu asundus, al 1977 küla. Vrd Oandu2. – MK
Bfl: II, 737; EAA.3.1.469:932, L 933p; EO: 28; EVK; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 173; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/6:72, L 65

Oandu2 [`oandu] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Oondu ~ Uhandu Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Sagadi mõis), 1517 de molle to owan, Hofwandes (veski), 1544 Ouants (veski), 1549 de Mole tho Ouanth (veski), 1586 Ofen (veski), 1699 Ufwandes (küla), 1796 Owando (karjamõis), 1844 Oando (karjamõis), 1913 Іоандо (küla), 1922 Joandu (küla).  A2
● Oandu jõge on mainitud 1465. a-st pärinevas ürikus, kus räägitakse Annikvere mõisale kuulunud kalapüügikohast Oandu jõe suudmes (der Juwanden Münde) praeguse Altja küla juures. 1517 on esmakordselt mainitud Oandut seoses jõel asunud veskiga. E. Tarvel on oletanud, et asustuse saab siiski viia varasemasse aega, kirjalikud allikad aga puuduvad. 1726 loeti Oandu Lauli küla alla, 1745 nimetati Oandut esimest korda Sagadi karjamõisana. XIX saj lõpust on Oandul ka metskonna keskus, veski töö lõppes omaniku küüditamise tõttu 1949. Küla nimi on esinenud ka kujul Uhandu ~ Ohandu ~ Joandu. E. Tarvel on leidnud, et Oandu ~ Uhandu on kõlalt lähedane muistsele maakonnanimele Ugandi või Oandi, aga ei ole pidanud seost tõenäoliseks. Selle asemel seostab Tarvel Oandut V. Palli toodud lähedaste kohanimedega Uha, Uhamets, Uhandu. Pall on kõrvutanud neid nimesid sõnadega uht : uha ’raiutud mets; risu’, uht : uhu ’puurisu, räiss’, uhumaa ’alemaa’, uhk : uha või uht : uhu ’jääle imbuv vesi, maast välja imbuv vesi; talvel külmumata kohast tõusev veeaur’, uhastik ’kinnikülmumata koht soos’. Tarveli meelest sobiksid tähenduslikult Oandule mõlemad sõnapesad, sest seal on nii metsa raiutud põllumaa kui ka jõgi. Vrd Oandu1. – MA
 EAA.1.2.C-IV-121; EVK; KN; KNAB; Mellin; Neljandik 2007: 7; PTK I: 255; Schmidt 1844; Tarvel 1983: 45, 101–104