[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pääsküla [`pääs‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Kei – Tallinna asum Nõmmel, 1241 Peskulæ, 1436 Pesekul, 1690 Päszkylla.  A2
● Tänapäeva Pääsküla koosneb õieti kahest osast: 1) ajaloolisest Pääskülast, mis paikneb Tallinna–Pärnu maantee ääres mõlemal pool Pääsküla jõge (põhjapoolne osa liideti 1968 Tallinnaga, lõunapoolne osa 1977 Laagri alevikuga), ja 2) Pääsküla aedlinnast peamiselt Kadaka puiestee ääres, mille 1912 rajasid Peeter Suure merekindluse ametnikud Peetri aedlinnana (Петровская слобода). Viimase juurde kuulus Petrovka raudteepeatus (1915), mis 1919 nimetati Pääskülaks; sealtpeale hakkas Pääsküla nimi laienema ka aedlinnale. Nime kõige tavalisem seletus on sõnast pääs : pääsu, st kas küla kohal on olnud jõekoole (läbipääs, Pärnu maantee) või on peetud silmas seda, et Pääsküla asub Harku raba ja Pääsküla raba vahelises kitsaimas kohas, kus pääseb läbi. M. Kallasmaa pakub nime algusosa seletuseks sõna pääks ’soosaar’. Rahvaseletuse moodi on nime sidumine sellega, et XIX saj oli sealkandis palju teeröövleid ja Pääskülasse jõudmine tähendas teelisele pääsemist. L. Kettunen oletas nime seost sõnaga pääsu(ke), vrd sm pääsky + la, ent see seletus ei ole nii usutav. – PP
EO: 94; Joh LCD: 282, 546–547; LCD: 43r; Tallinn 2004: II, 100–101