[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pühalepa1 [püha‿lepa] ‹-`leppa ~ -sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt Pöha‿lepa Phl – kihelkond ajaloolisel Läänemaal Hiiu saarel, sks Pühhalep, 1470 Poilep (kihelkond), 1519 Poylow, 1528 Poulup, 1564 Pöylepp, Pöllipe, Pölipe, 1688 Pöhalep.
● P. Ariste pakutud püha + lepp on tõenäolisemalt rahvaetümoloogia, juba L. Kettunen kahtleb puunimetuses. Kuigi P. Johansen märgib, et rootsi traditsioonis lõpuosis -lep, -lup märgib piirkonda või ala, peab M. Kallasmaa eesti kohanimedes siiski tõenäolisemaks lähtumist eesti keelest: lõpp : lõpe ’laht, lõpp’. Ka nime algusosa on tõlgendatud kaheti, selle aluseks on peetud sõnu püha ja põhi, mis mõlemad annavad kohalikus häälduses omastavas käändes pöha. – MK
HK: 6, 202; LUB: XII, 718

Pühalepa2 [püha‿lepa] ‹-`leppa ~ -sse› Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Pühalepa kirikumõis, Suuremõisa mõis), 1923 Pühalepa (asundus).  C3
● Pühalepa küla on tekkinud Pühalepa kiriku juurde kirikumõisa ja Suuremõisa maale, külana nimekirjas 1945. Vrd Pühalepa1. – MK