[KNR] Eesti kohanimeraamat

Peetrimõisa1 [`peetri‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse›, kohalikus pruugis `Piitre‿`mõisa ‹-he› Kan – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, karjamõis (Sõmerpalu mõis), sks Petrimois, 1452 Petersmoyse, 1456 Peterszmoysze, 1627 Peter Moysa, 1638 Petermoysakyllo.  C3
● Varasemate mainingute puhul pole tegemist olnud iseseisva mõisaga, vaid mõisaks nimetatud hajatalu või külaga Erastvere mõisa koosseisus. XVII saj alguse revisjonide järgi kuulus Peetrimõisa lahustükina hoopis Kaagvere mõisa külge. Sajandi keskel iseseisvaks muudetud väikemõis osteti ja liideti 1867 Sõmerpalu mõisaga. Talupojad jäid siiski seotuks Kanepi khk-ga. 1912 jagati mõisamaa taludeks ja müüdi saksa asunikele (↑Heimtali²). Nimi on saadud isikunimest Peeter (võru Piitre, algnimi Peter), sõna mõis on keskajal tähendanud kas mõisat või hajatalu, eriti ääremaal paiknevat suuremat hajatalu. Peetrimõisaga on 1977 liidetud Raudsepä (1970 Raudsepa) küla. – ES
BHO: 449, 558; LGU: I, 354, 375; Rev 1624/27 DL: 110; Rev 1638 I: 45; Saar 2008: 79

Peetrimõisa2 [`peetri‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Uue-Võidu mõis), 1731 Petermoise, 1782 Peterhof, Peetre mois (karjamõis); sks Petershof.  C2
● Peetrimõisa oli algul Vana-Võidu, siis Uue-Võidu (Karula) karjamõis. 1930. a-tel Peetri asundus, hiljemalt 1939 nüüdse nimega. Peetrimõisas asub Väikemõisa lastekodu. Väikemõisa (sks Emhof, ka Kleinhof) rajati XIX saj Rutsniku talude kohale. Vrd Peetrimõisa1. – MK
ENE-EE: VII, 237; Hupel 1774–1782: III, 324; KNAB; RGADA.274.1.192/1:806, L 790p

Peetrimõisa3 [`peetri‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Vil – Viljandi linnajagu (Uue-Võidu mõis).  C2
● Peetrimõisa nime kannab Uueveski orust kirdes asuv Viljandi uus aedlinnaosa. Nimi Peetrimõisa karjamõisa ja küla järgi, mis linnajaoga piirneb. Vrd Peetrimõisa2. – MK
ENE-EE: VII, 237