[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pelgulinn [pelgu‿`linn] ‹-`linna› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas.  B1
● 1870. a-tel hoonestatud linnajagu on R. Nermani arvates saanud kujundliku nime pelgupaiga tähenduses, mida saab tõlgendada nende inimeste varjupaigana, kes Tallinnas kuritöö korda saatnud või kes varjasid end vaenuvägede eest. Teiseks motiiviks võib olla eraldatud, vaese piirkonna pilkenimi, sest niisuguseid Pelgulinna-nimelisi kohti on Eestis veelgi (nt Peetri khk-s asus selline saunaküla, kus asusid need peremehed, kes ei jõudnud makse maksta ja pidid pelgu minema). Teine tõlgendus tundub usutavam, sest 1930. a-tel tajuti nime sageli halvustavana. Vrd ka Wiedemanni sõnaraamatus antud tõlget: pelgu-linn ’Freistadt’ (st vabalinn). Vrd Kelmiküla. – PP
Nerman 2000: 6–8; Tallinn 2004: II, 59; Wd