[KNR] Eesti kohanimeraamat

Perila ‹-sse› HJn – küla Harju maakonnas Raasiku vallas, mõis, sks Pergel, 1241 Periel, 1286 Perille, 1298 Pyrgela (mõis), 1732 Perrila, 1923 Perila (asundus ja küla).  C1
● 1286 on mainitud mõisat veskiga tsistertslaste Tallinna Mihkli kiriku valduses. XVII saj läks algul kroonu kätte ja hiljem eravaldusse. Sajandi keskel rajati Perila külast lõuna poole uus mõis. Mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1977 Pikavere külaga, kuid endine mõisasüda kuulub praegu Perila küla piiresse. L. Kettunen paigutab küla ekslikult Järva-Jaani kihelkonda ja pakub seletuseks sõna pirg : piru (piirg : piiru, peerg : peeru), mida peab siiski ebaselgeks. Ta peab võimalikuks ka isikunime *Pirjo(i), millest oleks arenenud *Perje + -la › Perila. Perila külaga on 1977 liidetud endised saunakülad Kadakaotsa ning Liivaaugu (rahvak varem Tussulinn). P. Johanseni teatel liideti Perilaga Põhjasõja ajal XVIII saj algul naabruses, Perila mõisast 1 km läänes olnud *Õunapuu küla (1241 Aunapo ~ Hæunopo, 1286 Eunepu, 1691 seesütlevas käändes Aunapus). H. Ch. Wrede mainib 1712 tühja Aunapu küla. XIX saj oli koha nimi Veski seal seisnud tuuleveski järgi. – MJ
BHO: 35, 443;  EAA.1.2.C-III-31; EO: 80–81; Joh LCD: 327–328, 546; KNAB; LCD: 42r, 45v; Troska 1987: 99; Wrede 2006; ÜAN