[KNR] Eesti kohanimeraamat

Rahumäe1 [rahu‿`mäe] ‹-le›, rahvakeeles varem `Priit‿holmi ‹-`holmi› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, mõis, 1876 Friedholm, Heidhof, 1909 Fridholmi m., 1923 Friedholmi as, 1937 Rahumäe.  C1
● Mõis eraldati Räpina mõisast 1873. Selle koha peal Võhandu jõe kaldal oli varem Palokülä (1582 Pallokul, 1839 Palloküll). Enne omaette mõisaks saamist rajati karjamõis (sks Heidhof sõnast Heide ’nõmm, palu’). Palokülä kaotati ja talupojad asustati osaliselt ümber mõisast lõunasse jäävatele soosaartele. Karjamõisa kõrval on Võhandu jõe ja ühe vanajõe vahel saar, mis inspireeris saksakeelset nimeandjat kui kujuteldav linnusekoht. Sinna rajati uue mõisa peahoone pseudoajaloolise kohanimega Friedholm. Nime järelosaga Holm ’saareke, neemik’ liideti Fried- pigem arhailise väljendi Burgfried ~ Bergfried ’linnuse peatorn’ tähenduses, mitte sõna Frieden ’rahu’. 1920. a-tel jagati mõisa maad asundustaludeks, kohanimi tõlgiti sõnasõnaliselt eesti keelde Rahumäeks 1930. a-tel. 1977. a-ni oli Rahumäe asundus, sealtpeale küla. Rahumäe külaga on 1977 ühendatud sellest lõunas paiknev Palokülä (u 1900 Палокюля). – ES
BAL: 684; BHO: 86;  EAA.2059.1.765, L 6; Eesti TK 50; PA I: 92; Rücker; Vene TK 42; ÜAN

Rahumäe2 [rahu‿`mäe] ‹-le› Kei – Tallinna asum Nõmmel.  B2
● Linnajagu on nime saanud Rahumäe kalmistu (sks Friedberg, vn Покой-гора) järgi, mis asutati 1903 eesti koguduste kalmistuna. 1926 avati ka Rahumäe raudteepeatus. – PP
Kivi 1972: 103–104; Tallinn 2004: 117–118