[KNR] Eesti kohanimeraamat

Seli1 ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis harva Selja‿`mäe Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Rae mõis), u 1900 Селикюла.  A4
● Endine saunaküla on nime saanud maastikutermini selg (seljandik) järgi. Rööpselt on kasutatud Selimäe ja Seljamäe nime. Seljandikku on mainitud 1505 Jaani seegi vakuraamatus (dat land oppe deme ruge Seull). – PP
Johansen 1925c: 50; KN; Vene TK 42

Seli2 ‹-sse ~ -le› Kir – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Kloostri mõis), 1650 Selge, 1689 Sellikull.  B2
● Oli 1977–2014 liidetud Pagasi külaga. Küla kuulus juba XVII saj Kloostri mõisale. Nimi on tõenäoliselt sõna selg : selja mitmuse tüvi, nagu ka L. Kettunen ja teised on oletanud. Seli külasid ja talusid on mitmel pool Eestis, mõni neist võib olla lühenenud ka lisanimest Selli. – MK
Bfl: II, 634; EAA.1.2.941:494, L 485p; EO: 62; PTK I: 219; SK I: 374

Seli3 ‹-sse› Juu – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, mõis, sks Sellie, 1241 Selkius (küla), 1474 Sellige (mõis), 1586 Zellie, 1798 Selli.  A3
● Mõisast on teateid 1474, küla kadus XVII saj lõpuks. 1920. a-tel tekkis Seli asundus, mis 1977 nimetati külaks. Nimi on ilmselt tuletatud sõnast selg : selja maastikuterminina (seljandik), võib-olla on tegu olnud ka isikunimega. Varasemate nimekujude põhjal on võimalik, et nime lõpus on olnud -küla. – PP
Bfl: I, 305; EO: 62, 256; Joh LCD: 598; LCD: 42r; Mellin

Seli4 ‹-sse ~ -le› Jõe – Tallinna asum Lasnamäel (Väo mõis), 1913 Selli (talu).  C1
● Endine Lasnamäe V mikrorajoon nimetati Seliks 1991 Väo küla Seli talu järgi. Talu nimi tuleneb ilmselt sõnast selg (seljandik). – PP
BAE; Tallinn 2004: II, 169