[KNR] Eesti kohanimeraamat

Sugalepa [suga‿lepa] ‹-`leppa ~ -sse› JMd – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Albu vallas (Albu mõis), 1281 Suckolopo, 1440–1480 Soukelepp, 1686 Suggalepp.  C2
● Osa küla asemele rajati XVIII saj III veerandil karjamõis, mis oma saksakeelse nime Julianenberg (hiljem ka Julienberg) sai tollase mõisaproua krahvinna Juliane Douglase auks. Karjamõisa ostis enne 1913 Talurahva Põllupank ning müüs taludeks, paika nimetati seejärel külaks. Sugalepa nimi tähistas algselt arvatavasti millegi lõppu (viimane asustus enne soid), nime algusosa motiiv on selgusetu (vrd sukk : suka). Saare küla (ka Saareküla, 1852 Suggalep od. Sarekülla) liideti 1950. a-teks Sugalepaga, osalt Mõnuverega. – FP
EAA.1.2.942:395, L 385p;  EAA.3724.4.381, L 2a; EVK; Johansen 1930a: 150; KNAB; LUB: III, 475a

Sukapolli [suka‿polli] ‹-`polli ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Suka-Polli Hls – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Abja vallas (Vanamõisa mõis), u 1900 Сукаполли (talurühm).  C1
● Külana mainitud 1970, liidetud 1977 Veelikse külaga. Nimi pärineb talunimest, lisaks Sukapollile (Pässaste küla all 1805 Sukka Polli Jaan, 1811 Sukkapolli Jaan) on olnud Sukamatsi (Abja küla all 1811 Sukka Matsi Peter) ja Sukaärma talu (1811 Pässaste küla all Sukka Erma Ado), mida kokku on nimetatud ka Suka külaks (Rückeril 1839 Sucka). Külanime algusosa on talupoja lisanimi, mis võib lähtuda sõnast sukk : suka. Hallistes on ka Saapaküla (↑Vana-Kariste). Siiski võib see olla hiline lisanimes toimunud rahvaetümoloogiline muutus, algne tundub olevat teise silbi u: 1624 on Abja küla all mainitud Sucko Hanss ja Suckko Hin. Külanime järelosa lähtekohaks on mehenimi Poll. – MK
EAA.1865.3.171/1:13, 27, L 14, 27p; KN; KNAB; Rev 1624 PL: 58

Suuga2 ‹-le› Amb – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Roosna mõis), 1637 Suko, 1712 Suga, Sucka, 1795 Suga.  A1
● Roosna mõisale kuulunud Suuga hajatalust (varem ka talude rühm ehk Suuga küla) rajati XIX saj keskpaiku karjamõis. Võimalik, et karjamõis oli seal ka varem (nt 1712 Suga). Selle maadele 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1977 Jootme külaga. Esimeste kirjapanekute järgi võiks olla seos sõnaga sukk : suka. Sama lisanime esineb mujalgi Eestis (nt 1732 Jägala mõisas Sucka Mart). Lähtesõnaks võis olla ka suga ’hari, kamm’. – FP
EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 192/2; EAA.1248.1.7:6, L 7; EAA.1864.2.V-52:261, L 257p; KNAB; Rev 1732

Tebäne ‹-le›, kohalikus pruugis ‹Tebänile› ~ Tebäse ‹Tebäsile› Kan – paik (küla) Põlva maakonnas Kanepi vallas (Erastvere mõis), 1638 Teppan (talupoeg), 1686 Teben Hans, 1783 Tebbane Adam, 1937 Tebase.  C2
● Algselt on tegemist talu ja talurühma nimega Erastvere Suurkülas. 1638 on seda külaosa, kus paiknesid Hausi, Kaku, Kuuba ja Sika talu, nimetatud Keset kyllo, st keskkülaks. Omaette külaks peeti Tebänet XX saj. 1970. a-tel oli Tebase-Jakobi küla osa, liideti 1977 Soodomaga. Võimalik, et talunimele aluse panija oli 1638. a revisjonis mainitud Suka Jürgeni vend Teppan, Sika talu paikneb tänapäeval naabruses. Samal ajal on ka Nahaküläs olnud kaks Tebbana lisanimega peremeest, lisanimi oli aga sealt kadunud 1686. a-ks. Hilisemal ajal on nimekuju käänatud ne-sõnade eeskujul, mille omastava käände lõpus on -se. Talupoja nime Teppan algnimeks on Stefanus, vaheastmeks XVII saj alguse Kagu-Eestis tõenäoliselt vene Stepan. Vrd Soodoma. – ES
EAA.1267.1.286:17, L 30;  EAA.308.2.104, L 1; Eesti TK 50; KNAB; Rajandi 1966: 157; Rev 1638 I: 46, 47