[KNR] Eesti kohanimeraamat
Leitud 1 artikkel

Tapa viipenimi. Kohamärk osutab kas Tapa linnale kui rongiliikluse sõlmpunktile või on kohanime tõlge, viibe „tapma“.
Tapa ‹
-le›
Amb –
linn Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mõis,
XIV saj Tappus,
1620 Tappas,
1711 Tappalt.
B1●
Tapa küla asemele rajati 1620. a-tel mõis. Nähtavasti hakati seejärel *Aovere (1564 Eigouer) küla nimetama Tapa külaks. 1870 rajatud raudtee juurde hakkas kujunema alevik, mis sai 1917 alevi ning 1926 linna õigused. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud Tapa asundus liideti 1950. a-tel Tapa linnaga. Tapa küla liideti 1977 osalt Tapa linna, osalt Jootme külaga. Tapa nimi tuleb tõenäoliselt eestlastel ja liivlastel kasutusel olnud isikunimest Tabbe ~ Tappe. Võimalik, et aluseks on olnud hoopis Stefanose mugandused Taban, Teppo vms. Üldnimedest võivad kõne alla tulla sõnad tapp : tapu ’humal; muu vääntaim’, millega on seotud ka sm murdesõna tappo ’taraga ümbritsetud haritav maa’ ning võib-olla karjala tapos ’elukoht’. Seostamine tapmisega on rahvaetümoloogia. 1950. a-tel liideti Tapa linnaga osalt Rauakõrve küla (1716 Rauakörwest, eraldus Laastu külast, mis omakorda sulandus XX saj alguseks Rauakõrve külasse); osa maid läks Nõukogude sõjaväe kätte. Linna lõunaosas lennuvälja kohal asus varem Seeneküla, Tapa mõisa saunaküla (1911). Vrd
Tabivere. –
FPAlmquist 1917–1922:
308;
Blumfeldt 1949:
169;
EAA.
1248.1.7:3, :30, L 3p, 31;
EAA.
1.2.933:94, L 93p;
EAA.
3724.4.497, L 2;
EES;
EVK;
KNAB;
Lageda 1930;
Rajandi 1966:
157;
Schilling 1970:
43–44;
Stoebke 1964:
65