[KNR] Eesti kohanimeraamat

Vanamõisa1 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, karjamõis (Saarnakõrve mõis), 1782 Wannamois (küla), 1796 Wanamois (küla), u 1900 Ванамыза (karjamõis).  B3
● 1920. a-tel jagati asundustaludeks. 1977–1998 oli Kõrvenurga küla osa. Arvatavasti on seal varem asunud Saarnakõrve mõis. Kui ehitati uus mõisahoone, liikus nimi koos mõisaga mujale ning vana kohta jäi tähistama Vanamõisa nimi. Selle järgi on omakorda hiljem nimetatud sealseid talusid (nt 1782. a revisjonis on Saarnakõrve mõisas Vanamõisa külas kirjas olevast kuuest talust kolme peremehed Wannamoise Mihkel, Wannamoise Mart ja Wannamoisa Hans). Nimi on külanimena väga sage. – TL
BHO: 649; EAA.1864.2.IV-1: 448, L 433p; EVK; Mellin

Vanamõisa2 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Kei – küla Harju maakonnas Saue vallas, mõis, sks Wannamois, 1692 Wanamoisa (mõis), 1913 Ванамойзъ.  A4
● Küla varasem nimi oli Kerguta või Kirguta (1241 Kircotæn, 1687 Kirkota, u 1900 Керготи). Mõis oli küla juures juba XV saj, oletatud on, et veel varasem mõis oli seks ajaks juba hääbunud ja XV saj rajati uus, mis XVI saj algul kuulus Sakule. Sellele vanale mõisakohale rajati omakorda uus, mida on mainitud XVII saj lõpul ja 1716 Vanamõisa (Wannamoisa) nime all. Seega on oletatavasti kohal olnud kolm mõisat. Mõisakohale tekkis 1920. a-tel Vanamõisa asundus, mis 1939 asunduste kaotamisel muudeti Piiri külaks. Piiri küla ja Sauevälja asund liideti 1977 Vanamõisaga. Vrd Kerguta. – MK
ERA.14.2.713 (Saue vallavalitsuse kiri 3. II 1939 nr 1391); Joh LCD: 431-432; KNAB; Koppel, Povel-Puusepp 2010: 9; ÜAN

Vanamõisa3 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Emm – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Emmaste vallas (Kassari mõis), 1726 Wanna Moysa Mart, Wanna Moysa Hans (talupojad Agape külas), 1798 Wan̄amois (talu), 1844 Wannamois (küla).  C4
● 1977–1997 oli Sinima osa. 1564 oli Hiiumaal *Alliksaare mõis (Alixer gårdh), mida L. Tiik on pidanud tänapäeva Vanamõisa küla kohal olnuks. Mõis oli tühjaks jäänud 1620. a-tel. Balti kohaleksikon (BHO) asetab mõisa tänapäeva Allika küla kohale Käina khk-s, nagu ka P. Johansen. Usutavam on L. Tiigi oletus. Külanimi on säilitanud mälestuse mõisast. Agape ehk Agabe nimega on tähistatud Emmaste khk põhjaosa (tuumikuks võib lugeda Leisu küla), XVI saj ja hiljem hõlmas see ka nüüdse Emmaste valla tervikuna (1565 Hakapä eller Sorroe wacka och by, 1583 Hackepe, 1725–1726 Haggapae). – MK
BHO: 98; EAN; ENE: I, 56–57; HK: 24–25, 29, 274; KNAB

Vanamõisa4 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Trm – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas (Torma mõis), 1782 Alt-Padefest, Wanna- oder Mäe möis.  C1
● Küla on nime saanud *Paadevesti mõisa vana koha (sks Alt-Padefest) järgi. 1920.–1930. a-tel nimetati Torma-Vanamõisa asunduseks, pärast seda oli kirjas Vanamõisa külana. Vanamõisast loodes, ajaloolisest Torma külast kagus oli varem Kissi ehk Kiisi küla (1475 Kysse, 1624 Kißekull, 1839 Küsa, 1860 Kisi), mille umbkaudset asukohta kajastab Kissi talu (jääb praegu Liikatku küla piiresse). Vrd Torma1. – PP, VP
 EAA.3724.5.2670, L 2; PTK I: 71, 266; Rücker; ÜAN

Vanamõisa5 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Kir – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas, mõis, sks Wannamois, keskaja lõpul Wanhamoiszeaszw (küla), 1565 Wanhemoisioaßen (kirjapanekus on ilmselt ümberkirjutusviga, n-i asemel u), 1732 Wöhma wanna mois, 1798 Wan̄amois.  C2
● Küla kuulus XVI saj Lihula nunnakloostri alla. Mõis XVII saj-st. Balti kohaleksikon (BHO) samastab Vanamõisa 1638. a kirjapanekuga Wannamoyse, kuid see on kahtlane, pigem on dokumendis mõeldud Vigala Vanamõisat (↑Vanamõisa⁹). Koguteoses „Läänemaa“ antud Wanhamoiszeaszw võib olla 1565. a kirjapaneku variant, nime võiks lugeda *Vanamõisa ase. 1920. a-test Vanamõisa asundus, 1977 liideti Seiraga, 2014 taastati külana. Vrd Vanamõisa10. – MK
Bfl: II, 482; BHO: 648; EAA.1.2.932:12, L 10; EM: 83; KNAB; Läänemaa 1938: 272

Vanamõisa6 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, mõis, sks Altenhof, 1241 Katenshapæ, 1577 Kassiseppe, 1660 Oldenhoff, u 1700 Kattsaba oder Altenhoff, 1732 Wanna, Kattisawwa m.  A3
● Taani hindamisraamatus on nimetatud *Katisaba ehk *Kassisaba küla (Katenshapæ ‹ *Katenszapa, katt : kati ’kass’ + saba). 1597 on nimetatud Karula mõisnikule kuuluvat väikest mõisat, 1637 aga *Ohuküla talupoega Kattisab Peter. Vahepeal hävinud mõis ehitati uuesti üles, eraldati Karula mõisast 1660 ning sai endise mõisa kohale rajamise järgi Vanamõisa nime (Oldenhoff), ent *Katisaba nimi esines ajuti veel XVIII saj lõpul, nt 1782 Kattisabba. 1920. a-tel rajati mõisa maadele Vanamõisa asundus, al 1977 küla. 1977 liideti Vanamõisaga Mõisavälja küla ning osa Arukülast. Viimane oli varem Aru karjamõis (sks Arro). Mõisast kirdes asunud Vanaküla (sks Wannakülla) oli samuti karjamõis ja sai hiljem Vanamõisa asunduse osaks. Kuni XIX saj keskpaigani oli Vanaküla maadel *Ohuküla (1241 Høckæ, 1844 Ohhokül), mille maad mõisastati ning talud viidi üle endise Võle mõisa maadele, Võle mõis aga liideti 1844 Vanamõisaga. Vrd Lihulõpe, Võle. – MA
EM: 66; EO: 262; Joh LCD: 415–416; Joonuks 1969: 34; KN

Vanamõisa7 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Võn – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Ahja vallas (Ahja mõis), 1627 Wanna Moyss, 1638 Wanna Moyse.  C3
● Ahja mõisa esialgne asukoht Ahja jõe ääres. Vana mõisa alal olevat küla hakati kutsuma Vanamõisaks. L. ja I. Rootsmäe järgi on vastukaaluks Vanamõisale Ahja mõisat kutsutud rahva hulgas Uueks mõisaks veel üsna hiljuti. Algselt kuulus Vanamõisa alla ka Sonnatari kurm (↑Kosova), mis XIX saj oli arvatud Ahja-Metsküla alla. XVIII saj II poolel, arvatavasti 1760.–1770. a-tel rajati küla kohale Vanamõisa karjamõis (sks Marienhof). Maareformi järel 1920. a-tel rajati mõisa põldudele Vana asundus, mis 1977 muudeti Vanamõisa külaks. Vanamõisa külaosa põhjas on Kibenaküla, lõunas Kureküla ehk Kurekurmu, endine küla, mis lõhuti 1860. a-tel. – MJ
Rootsmäe 2016: 503, 591–592; Simm 1973: 126; Simm 1977: 122

Vanamõisa10 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Muh – küla Saare maakonnas Muhu vallas (Nurme mõis), 1645 Wannamois (küla Nurme vakuses).  C1
● 1977–1997 oli ametlikult Piiri küla osa. Vanamõisa asub endisel Muhu-Suuremõisa kohal. On arvatud, et Vanamõisa on tekkinud pärast 1626 koos Nurme ja Linnusega, kui mõis rajati mere äärde pool penikoormat eemale ja sinna asustati Innekülla mõisastatud talude omanikud. Siiski esineb 1570 Vanamõisa lisanimena Viira vakuses (Wanna moise Mart) ja 1592 on mainitud Henno Wannamoyse juba Nurme vakuses. Seega oli Vanamõisa nimi olemas juba XVI saj ega saa tuleneda Muhu ametimõisa kohavahetusest XVII saj. – MK
EAA.1.2.936:11, L 10p; EAN; KNAB; Rehepapp; Rullingo 2001: 168; Saaremaa 1934: 647; Saaremaa 2007: 116; SK I: 481; SMF: 90

Vanamõisa11 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Pha – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Kasti mõis), 1788, 1798 Wannamois.  B1
● Vanamõisa küla Kangru talu asemel on olnud väike karjamõis, mis on kuulunud Kasti mõisa külge, sellest nimi. Küla on rahvasuus kutsutud ka Kasti külaks. Vanamõisa põhjaosa on kaartidel nimetatud Venekülaks (u 1900 Венекюлю), kuid see näib olevat eksitus, rahvasuus nime ei tunta. Vanamõisa kaguosa on endine Sauküla (1798 Saukül, u 1900 Сая, 1934 Saare). – MK
 EAA.2072.3.212, L 2; KN; KNAB; Mellin

Vanamõisa12 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Leebiku mõis), 1668 Altdorff, 1797 Althof, Wanna M.  A2
● Nime saanud Leebiku mõisa kõrvalmõisa järgi. Külanimena kehtestati 1977, moodustades selle Mäekülast (1932) ja ↑Raudsepani külast. 1930. a-tel nimetatud Vana-Leebikuks (1936) või Vanakülaks (1939). – MK
BHO: 14; EVK; KNAB; Mellin; Stryk 1877: 356

Vanamõisa13 [vana‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› SJn – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Viljandi mõis), 1584 Wana Moyza (küla), 1630 bey dem alten hove, u 1900 Ванамойза (küla).  B1
● Vanamõisa külas on asunud kabel, mida Ristikirikuks oli kutsutud, mainitud juba 1481 (deme hilligenn Crutze, 1797 Risti Kirrik). Külanimi on tekkinud kunagi seal olnud mõisa järgi. Läheduses ka Vastemõisa. Vrd Vastemõisa. – MK
KNAB; LGU: I, 548; Mellin; PA IV: 174

Vanamõisa14 [vana‿`mõisa] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, karjamõis (Viitina mõis), 1684 Alt Hoff, Gambla Koss, 1796 Wannamoisa, 1798 Alt-Kosse.  C3
● Tegemist on Viitina mõisa esialgse asukohaga. Hiljemalt XVII saj oli peamõis üle viidud praegusesse asukohta, kuid jaotus vanaks ja uueks mõisaks (Alt-Kosse, Neu-Kosse) jäi kauaks püsima ka talude loetlemisel. 1920. a-tel rajati karjamõisa maadele asundusküla. 1977–1997 oli Vanamõisa Pärlijõe küla osa. Dokumentides Vanamõisa alla kuulunud Viitina külad on rahvakeeles olnud Alanukk. – ES
EAA.308.2.177; EAA.308.2.178; EAA.1268.1.403:448, L 434p; LGU: II, 899; Mellin; Rev 1638 I: 185