[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Veelikse1-leSaaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas (Jäärja mõis), 1923 Veelikse (asundus).  C2
Veelikse oli Jäärja mõisa 1872 asutatud karjamõis, mis oli rajatud kunagise Rauliste küla (1562 Rawles) talude (Veelikse, Kulli, Kita, Orjamaa, Rooni) kohale. Veel Rückeri kaardil 1839 on märgitud küla Raulist ja veski Felix, kuid L. Leesmendi väitel oli samas kohas juba 1815 ja 1826 vaid vesiveski. 1920. a-test Veelikse asundus, al 1977 küla. Veelikse nimi on muganenud saksakeelsest karjamõisa nimest Felix, mis omakorda võib olla saksastatud mugand varasemast talunimest. Veeliksega on 1977 liidetud ↑Räisa ja ↑Uusnaru küla, praegu on selle piires ka Sandre küla (u 1939, varem Roose asundus). Vrd Veelikse2. – MK
BHO: 77; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); Leesment 1976: 239; Pärnumaa 1930: 509

Veelikse2-leHlsküla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Abja vallas, mõis, ? 1504 Felix (küla), 1542 Felixs (mõis), 1601 Velix, 1883 Weliksemõis, 1923 Velikse (küla).  C1
1504 läänistas ordumeister von Plettenberg Veelikse küla (Felix) Hartwich Plathile, 1542 oli seal juba mõis. Plathi (Plateri) perekonnale jäi mõis kuni 1727. 1920.–1930. a-tel Veelikse asundus, 1939. a paiku nimetati Veere külaks, 1977 taastati Veelikse nimi. Nime päritolu jääb hämaraks, saksakeelne Felix võib olla rahvaetümoloogiline moodustis varasemast eestikeelsest nimest. Veelikse koosneb kahest osast: Veelikse (1930. a-tel ka Veelikse-Mõisaküla, 1970. a-tel Veere I) ja ↑Veere (1930. a-tel Veelikse-Tagaküla, 1970. a-tel Veere II). 1977 on Veeliksega liidetud Kangru ehk Lambaküla (u 1900 Кангро) ja ↑Sukapolli. Vrd Veelikse1, Veere3, Velise. – MK
BHO: 77; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); Grenzstein 1882–1883; KNAB; LGU: II, 37, 895; Rev 1601: 151; Rev 1624 PL: 63; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur